Riskikapitalifondi idee esitlejaks oli Meri

ÄP 30. jaanuar 2004, 00:00

Riskikapitalifondi areng Eestis

- Esitleja president Lennart Meri. Meri soovib Soome eeskujul luua Eesti Panga juurde suuremahulist teadus- ja tehnoloogiaprojektide toetusfondi, mis aitaks jalad alla tuleviku ärivaldkondades tegutsevatele ettevõtetele. Meri ettepanekul käis Eesti Panga nõukogu esimees Mart Sõrg jaanuaris tutvumas Soome Iseseisvuse Juubelifondiga (SITRA), mis peaks saama Eesti organisatsiooni eeskujuks. Enam kui 30 aastat tagasi Soome Keskpanga juurde loodud ja 1991. aastast iseseisvana jätkanud perspektiivikaid tehnoloogiaprojekte rahastav SITRA on muu hulgas aidanud kaasa Euroopa kalleima ettevõtte Nokia arengule.

- Eesti Pank taandab end. Rahandusministri Siim Kallase sõnul on riikliku riskikapitali fondi loomine Eesti Panga juurde võimatu, kuna rahvamajanduse toetamine ei kuulu keskpanga funktsioonide hulka. ?Eesti Pank tegeles rahvamajanduse toetamisega 1920. aastatel ja selle tagajärjed olid kurvad,? ütles Kallas. Riikliku riskikapitali fondi loomise kavaga töötavad edasi paralleelselt presidendi akadeemiline nõukogu ja majandusministeerium.

- Pärnoja otsustab luua fondi ministeeriumi juurde. Majandusministeerium kavandab koostöös rahandusministeeriumiga asutada Soome SITRA eeskujul riskikapitalifondi eraldi sihtasutusena, jättes Eesti Panga kõrvale.

Majandusminister Mihkel Pärnoja: ?Sellise fondi haldamine ei saa kuuluda keskpanga funktsioonide hulka, samuti on aeg edasi läinud.?

Eesti Pank soostus eksperdina osalema valitsusele alluva sihtasutuse loomisel, mis kannaks riskikapitalifondi funktsioone ja toetaks innovaatilisi projekte. Fondi käivitamisel võiks selle maht Pärnoja sõnul olla umbes 100 miljonit krooni, investeerimisfondina tegutsedes võiks selle maht ajapikku kasvada umbes 500 miljoni kroonini.

Kriitiline olukord riigieelarve laekumisega pani riskikapitalifondi idee paariks aastaks kalevi alla.

- Asmer muudab taas idee päevakajaliseks. ?Eestis on vaja luua riiklik riskikapitalifond,? ütles regionaalminister Toivo Asmer väikeettevõtete Gaselli kongressil. Asmeri sõnul antakse loodava fondi kaudu ettevõtjatele tuge, teadmata, kas need projektid sajaprotsendiliselt õnnestuvad. Ta toob näiteks Rootsi analoogse fondi, kus 40% ettevõtmistest läheb korstnasse.

- Atonen esitab konkreetsed variandid. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen: ?Innovatsioonisüsteemi uuringuid on toonud välja kitsaskoha ? vaatamata hästitoimivale pangandussektorile, riskikapitalistide olemasolule ja mitmetele riigipoolsetele tugimeetmetele (EAS, Kredex jt) on alustaval tehnoloogiapõhisel ettevõttel tekkimise algfaasis seemnekapitali leidmise võimalus kesine.? Atonen pakub välja 5 riskikapitalifondi varianti:
1) riigi juhitav avaliku sektori fond: riiklik fondijuhtimine, 100% riiklik finantseering;
2) investeerijale suunatud garantiifond: riskikapitali pakkujale suunatud garantii, 100% riiklik finantseering;
3) riigi ja erasektori koostööfond: kapital kaasatakse fondi loomisel, jagatud fondijuhtimine;
4) iseseisva juhtimisega avaliku sektori fond: erasektoripoolne fondijuhtimine, 100% riiklik finantseering;
5) ettevõtjale suunatud garantiifond: ettevõtjale suunatud garantii, 100% riiklik finantseering;
6) projektipõhine riigi ja erasektori koostööfond: kapital kaasatakse projektipõhiselt, jagatud fondijuhtimine.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:09
Otsi:

Ava täpsem otsing