Globaliseerumisest ei saa kõrvale hoida

Kaarel Kilvits 06. veebruar 2004, 00:00

Majanduslikud, tehnoloogilised ja poliitilised protsessid muudavad maailma üheks tervikuks. Riikidel, ettevõtetel ja üksikisikutel on kadunud igasugune tõsiseltvõetav valikuvõimalus globaliseerumises osalemise või sellest kõrvalehoidmise vahel.

Majandus muutub iga aastaga üha avatumaks. Hoidutakse välismaiste kaupade või investeeringute turuletulekut takistava või välismaal eeliseid taotleva sisepoliitika ja strateegilise kaubanduspoliitika kasutamisest, tagatakse kodumaiste ning välismaiste ettevõtete ja kaupade võrdne konkurents. Peaaegu kõigi riikide väliskaubanduse suhe sisemajanduse koguprodukti aina kasvab.

Globaliseerumise tulemusena on maailm tervikuna rikkamaks saanud. Keskmised sissetulekud on enamikes riikides tõusnud. Vaesuse absoluuttase on peaaegu kõikjal veidi vähenenud. Kuid samal ajal saab üha selgemaks, et globaliseerumisel on positiivsete tagajärgede kõrval ka negatiivsed. Viimase kümne aasta majandusstatistika näitab, et globaliseerumise käigus kasvab ebavõrdsus nii riikide sees kui ka vahel.

Ebaõnnestujate hulka ei kuulu ainult globaliseerumisest kõrvalejääjad (kes ei taha või suuda globaliseeruda), vaid ka paljud rahvusvahelises integratsioonis aktiivselt osalejad. Globaalmajanduses ei võida kõik. Paljudes valdkondades on kahjuks tegemist nullsummamänguga.

Eesti kui väga avatud majandusega väikeriik sõltub globaalsetest arenguprotsessidest paratamatult rohkem kui suletuma majandusega suurriigid. Eesti väliskaubanduse suhe sisemajanduse koguprodukti on üks maailma kõrgemaid.

Eesti majanduse areng lähtub paljudest meist sõltumatutest teguritest. Oleme paratamatult tuhande niidiga maailmamajandusega seotud. Meie majanduskasv sõltub välisnõudlusest, välisinvesteeringutest, geopoliitilisest olukorrast, Euroopa Liidu, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ettevõtete otsustest, euro ja dollari vahetuskursist.

Uuringud näitavad, et rikkuse jagunemise skeem on tänapäeva globaliseerunud maailmas muutunud vastuoluliseks. Kõige rohkem mõjutab maailmamajanduses osaleja sissetulekuid see, kui tal õnnestub kõrge lisandväärtusega harus ja "väärtuse juurdekasvu ketis" oma ni?? leida. Suurem nöörib väiksemat, targem rumalamat, konkurentsivõimeline konkurentsivõimetut, lõpptoodangu valmistaja allhankijat, kaubandus tootmisettevõtet, aktiivsem passiivsemat.

Ebavõrdsuse kasvu riikide vahel on põhjustanud asjaolu, et vähearenenud maades toodetavate kaupade hinna tõus on olnud aeglasem kui arenenud tööstusriikides toodetud kaupadel. Sellest tulenevalt muutub kaubavahetus vaestele riikidele üha vähetulusamaks ? nad saavad oma kaupade eest suhteliselt vähem arenenud tööstusriikide kaupu. Seda tendentsi võimendab allhanketööde osa jätkuv kasv maailmakaubanduses. Samuti asjaolu, et pooltooted liiguvad riikide vahel turuhindadest erinevate, rahvusvaheliste ettevõtete poolt kehtestatud ülekandehindadega.

Kõige suuremat kasumit võimaldab maailmamajanduses osalejatele tegelemine kõrgtehnoloogilise töötleva tööstuse ja tertsiaalsektoriga. Kõige ebatulusam on tegelemine primaarsektori ja madalatehnoloogilise töötleva tööstusega.

Globaalseid tendentse peab arvestama oma majanduspoliitikat väljatöötav Eesti riik ja oma äriplaane loovad üksikud ettevõtted. Selline areng ei pruugi meile meeldida, kuid struktuurimuudatused on paratamatult vajalikud. Maailma arengutendentse me muuta ei suuda ja neile arukalt reageerimata läheb meil halvasti.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:10
Otsi:

Ava täpsem otsing