Era- ja riiklik kapital võiksid riske koos jagada

Geenivaramu ümber toimuv näitab vajadust panna riiklikult selgelt paika reeglid ja põhimõtted rakendusuuringutel põhinevate ettevõtete toetamiseks. Kindlasti ei tohiks valitsuse roll olla lihtsalt erakapitali alustatud üksikute äride hilisem päästmine. Samas on möödapääsmatu, et enamik selliseid riskikapitaliprojekte omanikel äriliselt ebaõnnestuvad. Teadmistepõhise majandusmudeli ja riigi majandusarengu jätkusuutlikkuse seisukohalt on aga sellised investeeringud riigi jaoks kriitilise tähtsusega ? muutustega kaasneks uute kõrge lisandväärtusega töökohtade loomine, mis suurendaksid ka riigi maksulaekumisi.

Riiklikud rahastamis- ja riskide võtmise põhimõtted peavad olema kindlalt paigas, et erakapital saaks nendega investeerimisotsuste langetamisel arvestada. Vajadus riikliku sekkumise järele (n-ö turu ebatäislikkuse vähendamiseks) on ilmselge. Kuidas seda tõhusalt teha?

Lihtsaim (ja riskantseim) võimalus on täita tühimik riigi finantseeritava fondi antava rahaga ? suurendada alustavate, uutel tehnoloogiatel põhinevate ettevõte rahastamist, saades samas nende ettevõtete omanikuks. Paraku ei ole riskikapitaliäri valdkond, mida saab käima lükata lihtsalt raha juurde andmisega. Lisaks rahale vajavad alustavad ettevõtted juhtimis- ja turundusalast oskusteavet, kontakte, vahel ka jõulist restruktureerimist.

Kas seda kõike, mis on alustavate ettevõtete puhul ülioluline, suudaks pakkuda vaid riiklik kapital? Pigem peaksime esitama küsimuse järgmiselt: kuidas meelitada erakapitali enam investeerima sellesse valdkonda oma raha, millega kaasneks kontaktide ning juhtimis- ja saneerimisoskuste ülekanne. Riigi seisukohalt oleks kõige efektiivsem toetada tehnoloogia- ja tootearendusel põhinevat ettevõtlust. Erakapitali meelitamiseks võib riik kas vähendada kõnealuste projektidega seotud riski erainvestori jaoks talutavaks või võimaldada talle kõrge riski juures suuremat teenimisvõimalust. Selleks on kaks põhimõttelist lähenemisteed. Alustavate uute tehnoloogiapõhiste ettevõtete finantseerimiseks oleks autori arvates mõttekas kasutada kaht lähenemist erakapitali meelitamiseks: erakapitali riskide fondi- ja projektipõhist maandamist.

Stardikapitali pakkuvad fondid (nõutav minimaalne investeeringute maht ja hajutatus) oleksid 100%-liselt erakapitali finantseeritavad. Riik pakuks fondi tehtud investeeringutele (mitte fondi üksikute investeeringute!) osalist (nt 50%-list) garantiid. See võimaldaks erakapitali investeerimisriske maandada esmalt läbi fondi hajutatud portfelli kui ka garantiisüsteemi kaudu. Fondi tehtud investeeringutele garantii pakkumiseks loodaks spetsiaalne riiklikult finantseeritav garantiifond. Tegemist oleks finantseerimisskeemiga, mis toimiks era- ja avaliku sektori vahelise koostööna põhimõttel ? erakapitalilt raha ja riigilt fonde toetavad garantiimehhanismid.

Teine võimalus oleks motiveerida erainvestoreid projektipõhiselt: maandades sedasi erainvestorite riske ja pakkudes neile täiendavat kasumipotentsiaali. Selleks võib luua peamiselt riikliku finantseerimisega fondi, mis investeerib vaid siis, kui investeeringusse siseneb samas finantseerimisvoorus samaaegselt ka fondi aktsepteeritud erainvestor. Näiteks vähemalt 50?70% finantseerimismahust tuleks erainvestorilt ja maksimaalselt 30?50% riiklikult fondilt.

Fondi investeeringuga kaasneks erainvestorile antav optsioon riigi osaluse väljaostmiseks tulevikus kindla aja jooksul. Tuleks vältida olukorda, et fondi tegevus ei seisneks vaid raha väljaandmises. Fond peaks tooma ettevõtetesse lisaks stardirahale juhtimis- ja marketingialast oskusteavet ning kontakte. Muidu jääks väärtuslike ettevõtete ülesehitamine poolikuks ning fondi riskid liigkõrgeks.

Teine lähenemine, mida Eesti võiks kaaluda, oleks riskikapitalituru elavdamiseks tehtavad maksusoodustused alustavatesse ettevõtetesse investeerivatele eraisikust investoritele, nagu teevad paljud riigid. Näiteks rakendatakse tulumaksuvabastust stardikapitali investeeringu kapitalikasvult ja võimalust vähendada investeeringu võrra maksustatavat tulumaksu juhul, kui investeeritakse alustavasse tehnoloogiapõhisesse ettevõttesse. Maksusoodustused aitavad tõsta investeeringute tulusust ja muuta seeläbi investeerimist atraktiivsemaks.