Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti jõgedes peitub vähe jõudu

Taavi Linnamäe 11. veebruar 2004, 00:00

Eesti Energia Taastuvenergia ettevõtte direktori Martin Kruusi sõnul on hüdroenergia tehniline potentsiaal Eestis umbes 30 MW, kuid see number jääb tõenäoliselt saavutamata, kuna sisaldab endas Narva jõe Omuti jõuastme jõuvarusid. Narva jõgi on aga piirijõgi ning Eesti katsed saada hüdroelektrijaama ehitamiseks Venemaa valitsuse nõusolekut, pole olnud edukad.

Ühe sellise hüdroelektrijaama käiku lasknud Alternatiivenergia Grupp ASi tegevjuhi Avo Tamme sõnul saja aasta taguseid vesiveskeid praegustega siiski võrrelda ei saa. Tollal taheti veejõust saada võimsust mõnikümmend hobujõudu, et laudu lõigata ja teri jahvatada, praegu on mahud oluliselt suurenenud ? et üldse tasuks müügiks energiat toota, on 100 kW tarvis kätte saada.

?Meil kiputakse unustama, et ega tuult ja vett ole koguaeg ühtlaselt, on teatud perioode, mil neid üldse ei ole. Või on liiga palju,? räägib Tamme. TTÜ elektroenergeetika instituudi direktor Mati Valdma tõdeb, et Eesti vees olulist energeetilist võimsust ei peitu, peamisteks on ja jäävad soojuselektrijaamad, ükskõik, millise küttega need ka ei tööta. Tervelt 9 Rohelise Energia sertifikaadi saanud elektrijaama asuvad Kagu-Eestis, kuid ka sealne reljeef on liialt tasane ja jõed väikese veehulgaga.

Kuna energia tootmiseks vajaliku võimsuse saamiseks tuleb vooluveekogule paigaldada pais, mõjutab hüdroelektri tootmine otseselt ka keskkonda. Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja kt Indrek Tambergi sõnul ongi põhilised esile kerkivad probleemid seotud kalade rände takistamise ja ökosüsteemi ümberkujundamisega.

ELiga kokkulepitud alternatiivenergeetilise võimsuse saavutamiseks on Avo Tamme arvates ainult üks tee ? panustada tuuleenergiasse.

?Kui Eesti Energia tõstab kokkuostetava elektri hinda kasvõi 10 senti, on terve Eesti tuulegeneraatoreid täis,? prognoosib ta.

Põlvamaal Leevi külas on vee jõudu ära osatud kasutada juba ammu ? kohas, kus hüdroelektrijaama moodsad turbiinid praegu veest elektrienergiat jahvatavad, on enam kui 100 aastat tagasi olnud nii saekaater kui ka vesiveski.

Kui praegune omanik AS Alternatiivenergia Grupp veskikoha ostis, olid viimasest veskihoonest järel vaid varemed, mis oma ohtlikkuse tõttu tuli lammutada. Uut jaama hakati ehitama 2001. a juulis ning järgmise aasta jaanuaris tehti esimesed katsetused.

Ettevõtte juhi Avo Tamme sõnul langes hüdroelektrijaama ehitamisel valik täiesti uute seadmete kasuks ? täisautomaatikaga elektrijaamas käsitsi midagi reguleerida ei ole, toimuvaga hoiavad omanikku kursis jaamast mobiiltelefonile saadetud lühisõnumid. Kuigi elektrijaama ülem Tõnu Poolak peab olema ööpäev läbi valmis mõne minutiga kohale sõitma, piirdub tema töö enamasti talvisel ajal paisu jääst puhastamise ning sügiseti leherisu eemale juhtimisega. Elektrikatkestuse korral peab Poolak ka ülejooksu reguleerima, mille automatiseerimine maksaks pea 100 000 krooni. Kogu jaama ehitamine läks maksma umbes kolm miljonit krooni.

Veriora vallavanema Peeter Sibula sõnul on tõeliselt meeldiv näha, et sellist alternatiivenergiat jälle kasutatakse. ?Valla seisukohalt on see projekt igati märkimisväärne investeering,? lisab ta.

?Võhandu on üks väheseid jõgesid, kus tasub elektrienergiat müügiks toota,? räägib Tamme. ?Leevi asula igal juhul nii palju elektrit, kui see jaam toodab, ära tarbida ei suuda,? märgib Tamm.

Kui õpetajaharidusega Jüri Vakk nõukogude aja lõpus Võrumaal Rõuge vallas naise vanematekodu tagasi ostis, oli endise Saarlase veski asemel suur auk. Praeguseks on ettevõtlik mees hooned korda teinud ja hüdrojaama taas tööle pannud.

Praegu 15 kW võimsusega jaama kohta ütleb Vakk, et see on rohkem oma majapidamise vajaduste rahuldamiseks, kui aga midagi üle jääb, siis müüb ta ka Eesti Energiale. ?Veski ei ole rahateenimise eesmärgil ehitatud, tahan naise vanemate talu ajaloolise süsteemi taastada,? seletas Vakk ning lisas, et juba tsaariajal andis selle majapidamise paarikilovatine turbiin mitmele naabertalule elektrit. Jaama töölepaneku maksumus oli ligi pool miljonit. Mitmed seadmed tegi mees ise korda ? vana turbiini kaevas maa seest välja jne. Rõuge vallas, kus vesiveskeid kokku paarikümne ringis, toetatakse iga sellist ettevõtmist. Vallavanem Kalvi Kõva sõnul on omavalitsusele selliste objektide taastamine mitmeti kasulik ? majandusliku tulu saamisest tähtsamaks peab ta piirkonna turistidele atraktiivseks muutumist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:37
Otsi:

Ava täpsem otsing