Inimlik eksimus viib ohtliku veose kraavi

Selle aasta jaanuari alguses läks Kose kandis ümber koorem palke, kahjustada sai kolm autot, inimesed jäid terveks. Urmas Laidvee Põhja politsei liiklusjärelevalve osakonnast ütleb, et selles õnnetuses oli süüdi lohakas juht, kes oleks pidanud rohkem tähelepanu pöörama koorma kinnitusele. ?Ainult juhus päästis inimesed,? tõdeb ta.

Tallinna kaubasadamas süttis mõni aasta tagasi lao juures sõiduauto BMW. Oletatakse, et auto läks põlema isesüttinud kemikaalist, alumiiniumfosfiilist, mis oli pagasiruumis.

?Ohtlikku kemikaali ei tohi hoida lahtiselt ja ohtliku kemikaali pakend peab kindlustama ohutu kemikaaliga ringikäimise,? seletab päästeameti keemiaohutuse peaspetsialist Priit Laaniste. Kuid lisab, et selle juhtumi puhul ei olnud tegelikult ohtliku veose reegleid rikutud, sest nimetatud transpordiviisi ohtlikuks veoseks ei nimetata.

Paar aastat tagasi põrkasid Harjumaal libedal teel kokku poolhaagisega veoauto Volvo ja haagisega kütuseveok Scania. Haagises ja auto tsisternis olnud bensiin valgus osaliselt teele ja kraavi. Kraavist ja tsisternist pumbati välja ca 15 000 liitrit bensiini, umbes 5000?6000 liitrit jäi maha.

?Selle õnnetuse puhul on süü üldine ? libeda teega vale sõidustiil ?, mitte ohtliku veose nõuete rikkumine,? ütleb Laaniste.

Tema sõnul selliseid õnnetusi, kus oleks eiratud ohtliku veose transpordile kehtestatud ohutusnõudeid, peaaegu ei olegi, ikka on süüdi mingid muud asjaolud. Rohkem juhtub õnnetusi talvel ja nagu väikeste sõiduautodegi puhul on ka siin põhjuseks libedus ja halvad teeolud.

Laidvee sõnul juhtuvad õnnetused kõikide halbade asjaolude kokkulangemisel. ?Teed on kitsad, ilm on halb, juht kihutab, eirati ohutusnõudeid,? loetleb Laidvee. Tema hinnangul tuleks viga otsida üldiselt madalast liiklusdistsipliinist.

?Tundub, et suurte veokite juhid suhtuvad teistesse veidi üleolevalt ? et mina olen suur ja küll ma läbi lähen,? toob Laidvee veel ühe põhjuse.

Liikluskindlustusfondi esialgsetel andmetel osales 2003. aastal kahjukäsitlusega liiklusõnnetustes veokeid 9% juhtudest. Maanteeameti andmetel osales inimkannatanutega liiklusõnnetustes veokeid 7% juhtudest.

Kui juhtub, et oleks vaja transportida hobust, klaverit, bensiinitünni või väärtuslikku kunstiteost, tuleks kindlasti enne uurida transpordifirma tausta.

?Silmas peab pidama, et peale hinna on veel väga mitmeid asjaolusid, mille vastu võiks huvi tunda,? ütleb erinevaid logistikateenuseid pakkuva KLG Eesti ASi müügi- ja marketingiosakonnas töötav Robert Kask.

Tasub uurida, kas firma on aktsepteeritud oma eriala organisatsioonide poolt. Peaaegu kõigil juhtudel nõutakse täiendavaid garantiisid firma ootamatu tegevuse lõpetamise puhuks. Tavaliselt võib selleks olla panga garantii või mingi summa deponeerimine kliendi kasuks. Kindlasti tuleb välja selgitada, missugust kindlustust pakutakse, mida konkreetselt kindlustatakse ja millised riskid on kaetud. Paljudel juhtudel kindlustatakse vara tavalise veosekindlustusega, mis katab ainult transpordivahendis juhtunud kahju. Üldjuhul aga ei toimu õnnetus või purunemine transpordivahendis, vaid pakkimise ja laadimise käigus.

Ei tohiks omavahel segamini ajada tavatransportijat või ekspediitorit ja professionaalset eritranspordifirmat. Viimane mängib erinevaid tekkida võivaid situatsioone rohkem läbi ja on ootamatusteks paremini ette valmistatud.

Robert Kask soovitab mitte jätta logistilist planeerimist viimase hetke peale. ?Logistilise plaani koostamine koos transpordifirmaga ei maksa üldjuhul midagi, aga aitab hiljem säästa aega, närve ja raha.?

Hellat Rumvolt, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna nõunik:

Õnnetused suurte autodega juhtuvad pigem ikkagi valede sõiduvõtete tõttu. Ohutusnõuete rikkumine on midagi muud ja selliseid õnnetusi ma eriti ei mäletagi. Kuid palju on juhtunud õnnetusi paakautodega valede juhtimisvõtete tõttu. Kiirus ei pea olema suur, näiteks 25 km/h kusagil ristmikul. Ka tuletõrjel omal ajal juhtus, et sõideti küll poole paagiga, aga ikka läks ümber ja ei jõutudki sündmuskohale.

Teedel pole viga midagi. Paakautod liiguvad ju peamiselt suurtel teedel ja seal juhtuvad ka õnnetused. Ma ei mäleta, et kuskil külavaheteel selliseid õnnetusi oleks olnud.

On kaks põhjust, miks õnnetused juhtuvad. Kas juhid ei ole vastavat koolitust saanud või on nad hooletud. Olen ise näinud, kui kiiresti suured autod sõidavad.

Olukorda aitaks parandada liiklusjärelevalve tõhustamine ja litsentsi äravõtmine nendelt firmadelt, kelle autoga juhtus õnnetus tõesti hooletuse tõttu. Ja juhid peaksid olema piisavalt ettevalmistatud. Tuleb meelde üks sügaval Vene ajal Minskis juhtunud õnnetus. Linnas läks kallaku peal tsistern ümber, luuk oli kinnitamata, bensiin jooksis mööda kallakut alla, teel oli troll. Troll küll seisis, aga kuskilt mööduvalt autolt sai sädeme. Inimesed põlesid ära.

Loodame, et selliseid õnnetusi enam kunagi ei juhtu, aga juhid peaksid olema ette valmistatud ka selleks, mida teha siis, kui ikkagi juhtub.

Keskkonnaohtlikud kaubaveod raudteel läbi Tallinna lõpevad hiljemalt 2007. aastal, mil valmib ümbersõidutee ning peab lõppema naftasaaduste vedu Paljassaare ja Kopli poolsaarel asuvate sadamate kaudu.

Autor: Kadri Tonka