Turul kuuldus Telekomi lahkumisest

Täna saab Eesti Telekomi börsile minekust viis aastat, eile sulgus aktsia enam-vähem samal tasemel, kus ta oli viie aasta eest. 1999. aasta 25. jaanuarist kuni 9. veebruarini kestis Eesti Telekomi aktsiate avalik müük (IPO), mille käigus tuli müüki 31 317 391 aktsiat. IPO märgiti toona ligi 15kordselt üle ja aktsiad müüdi hinnavahemiku ülemisest äärest ehk 85 krooniga. Riik teenis siis müügist enam kui 3 mld krooni.

Eesti Telekomi juhatuse esimehe Jaan Männiku sõnul on Eesti Telekom ja Hansapank viinud Eesti Euroopa suurlinnade investorite kaardile. ?Tänaseks on mõlemad firmad nii Londonis, Frankfurdis, Viinis, Zürichis kui ka Kopenhaagenis hästi tuntud,? ütles Männik. Telekomi juhid käivad kaks korda aastas firma tulemusi ja arenguid investoritele tutvustamas ning huvi aktsia vastu on nende sõnul suur.

Küsimusele, kui suur on oht, et TeliaSonera viib pärast ülevõtmispakkumist Eesti Telekomi Tallinna börsilt minema, vastas Männik, et selline oht on olemas. Ta lisas, et juhatus siiski ülevõtmisküsimustega ei tegele, seda teeb suuromanik. TeliaSonera Norra, Taani ja Balti riikide avalikkussuhete juht Kjell Lindström ütles, et küsimusele Eesti Telekomi börsilt eemaldamise kohta ta vastata ei saa, sest ei pakkumist ega mingeid otsuseid pole veel tehtud.

Eesti Telekomi IPO korraldanud tollane teede- ja sideminister Raivo Vare märkis, et eduloo juures on ununenud selle ümber käinud äge poliitiline kemplus ? tollane opositsioon ei tahtnud, et vähemuskoalitsioon seda tööd teeks. ?Opositsioon ütles meile otse välja, et see, mis teete, ei ole vale, aga tegijad on valed,? ütles Vare. Selle emissiooni ümber oli tema sõnul üksjagu asjatut, ülepolitiseeritud pinget. ?Asi õnnestus tänu sellele, et kasutati parimaid asjatundjaid, timmiti parimat aega ja ei seotud ennast liiast poliitiliste kohustustega,? ütles ta.

Vare näitlikustas, et poolakatel, kes ka samal ajal oma telekomi (TPSA) erastasid, nii hästi ei läinud. ?Nad tegid selle vea, et kasutasid erastamistulusid kaevurite toitmiseks ja asi oligi vask,? ütles Vare. Tema sõnul kaotasid poolakad seetõttu hinnast ligi 40%.

Ka Eesti Telekomi arenguga börsil on Vare rahul, ta arvab siiski, et oleks läinud veel paremini, kui poleks olnud ülemaailmseid sektorialaseid probleeme. Varel on kahju, et ei tema ega ta lähedased ei saanud ega saa ka edaspidi Eesti Telekomi aktsiaid osta, sest tal keelab seda teha terve rida piiranguid. ?See on selle eduloo hind minu jaoks,? ütles Vare. Kas tuleb väljaostmispakkumine TeliaSoneralt, Vare kommenteerida ei soovinud.

HEX Tallinna juhatuse esimehe Gert Tiivase sõnul on Eesti Telekomi käive moodustanud 20?30% börsi käibest. Tema sõnul on kurb see, et üle 90% Eesti pensionifondide rahast voolab Eestist välja. ?Kui tahame, et meie pensionimiljardid jääksid Eestisse, peame mõtlema suuremate firmade börsile toomisele,? ütles Tiivas. Need võiksid näiteks olla Tallinna Sadam, Eesti Energia ja Tallink. ?Riigimehed peaksid tõsiselt järele mõtlema nende firmade tuleviku üle, mis on 100% riigi omanduses,? ütles Tiivas.

Küsimuse peale, kas turg kukuks kokku ning muutuks Riia börsi taoliseks loiuks kauplemiskohaks, kui TeliaSonera viiks Eesti Telekomi börsilt minema, vastas Tiivas, et kokkukukkumisest rääkimine on ilmne liialdus. ?Kui nii Telekom kui ka Hansapank läheks samal ajal börsilt ära, siis hakkaks me Riia börsi lõhna juba tundma,? möönis ta.

Esimest börsipääsukest lubas Tiivas Balti riikide börsile taas selle aasta esimesel poolel.