Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ehitusmaterjalide tootjad ootavad edu Lätis ja Leedus

Gea Velthut-Sokka 16. veebruar 2004, 00:00

Kolmandat aastat järjest nautisid ehitusmaterjalide tootjad turu kasvu ? mullu ületas müük 2002. aasta tulemust viiendiku võrra. Kuna Eesti ehitusturul oodatakse lähiaastatel stabiliseerumist, on kõigi suuremate tootjate pilgud lootusrikkalt suunatud Lätti ja Leetu ? seal peaks tõeline ehitamine lähiaastatel alles algama. Leedus on tehase avanud näiteks Optiroc, paljudel tootjatel on Lätis või Leedus tütarfirmad või esindused.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu (EETL) andmetel kasvas liidu liikmete eksport mullu üle kümne protsendi.

?Lätis ja Leedus lähevad kõigil asjad ülesmäge. Baltimaad on meie jaoks kõige olulisemad ekspordikohad ? ehitusmaterjale reeglina kaugele ju ei transpordi,? ütles liidu juht Enno Rebane. ?Kui lõpuks läheb käiku ka Euroopa ühtsete standardite süsteem, siis võivad meie tootjad rohkem ka Põhjamaade poole vaadata.?

Lõunanaabrite areng võib Eesti tootjale kasu tuua ka majandusministeeriumi majandusanalüüsi talituse juhataja Janno Järve hinnangul.

?Nende ehitusturg elavnes veidi hiljem kui Eesti oma ning käesoleval aastal on seal põhjust oodata positiivseid arenguid, mis omakorda tähendavad head ekspordivõimalust ka Eesti ehitusmaterjalide tööstuse ettevõtjatele,? ütles Järve, kes samas ei ennusta kasvu aeglustumist ka kodumaal.

Üle 90 protsendi oma toodangust eksportiv Krimelte vaatab peale Läti ka Venemaa, Põhjamaade ja koguni Jaapani suunas. Eelmisel aastal käibele 100 miljonit lisanud ettevõtte tegevdirektor Jaan Puusaag nentis, et uue tehase ehitamine, seadmete ost ning ootamatu käibe kasv tegid hooaja päris keeruliseks. ?Kuid patt oleks mitte rahul olla,? ütles Puusaag.

AS Tartu Maja Betoontooted ekspordib täna Lätti 20?25 protsenti oma toodangust. ?Ootame sealt tõsist kasvu,? ütles tegevjuht Vallot Mangus. Ta ei kurda aga ka Eesti turu üle. ?Tööd on palju ja hinnad on head,? lisas Mangus.

Läti ja Leeduga seob oma tulevikuplaane ka Pärnu Plaaditehas. Lõviosa ettevõtte toodangust on ekspordiks läinud ka seni, kuid Skandinaavia maadesse.

?Me ei suuda nii palju toota, kui küsitakse. Niigi töötame 24 tundi ööpäevas ja 7 tundi nädalas,? ütles Pärnu Plaaditehase tegevjuht Aleksander Peterson. Tänavu plaanib Pärnu Plaaditehas investeerida seadmete efektiivsuse tõstmisse, sest tootmise laiendamine ei ole praegu võimalik.

Käibele mullu ligi 20 miljoni krooni lisanud teraskatuseid ja vihmaveesüsteeme tootva ASi Toode peadirektori Aivo Rosenbergi sõnul ootas ta 2003. aastaks prognoose tehes ekspordi kasvu ning Eesti turu stabiliseerumist. ?Juhtus aga vastupidi,? ütles Rosenberg. ?Plaanisime eksportida Lätti ja Leetu, aga seal tundub ehitusturul veel olevat vaikus enne tormi. Sisuliselt jäi eksport samaks mis 2002. aastal.?

Toode investeeris 4 miljonit krooni võimsuse suurendamisse ja sortimendi laiendamisse.

?Ootame jällegi edukat aastat,? prognoosis Rosenberg 2004. aasta majandustulemusi. ?Kuigi laenubuumist tulenev massiline eramajade ehitamine võib pankade hoiatusi arvestades väheneda, tulevad turule eurofondide rahad ja sealt võib kasvumõjusid tulla ka meie sektorisse.?

Otseprojektidega Lätti tegeleb ka AS Baltiklaas, kokku läheb ekspordiks viiendik toodangust. ?Klaasivaldkonnas on kindlasti Läti turg kiiremini kasvav kui Eesti oma ja pealegi tehakse Riia-taolises suurlinnas nägusaid-hinnalisi klaasfassaadi projekte tõenäoliselt rohkem. Sama kehtib Leedu kohta, ainult, et klaasist toodete vedu Leetu pole enam nii mõttekas,? arutles Baltiklaasi juhatuse esimees Tiit Raud.

Raua hinnangul võiks Läti-Leedu olla koht, kus Eesti turu stabiliseerumisel käivet edasi kasvatada. ?Aga sellega peab juba täna tegelema, sest ka kohapealsed tootjad arenevad,? lisas ta.

?Kindlasti on Eesti tootjate jaoks Lätis ja Leedus turg olemas,? lausus E-Betoonelemendi tegevdirektor Jaan Valbet. ?Arvan, et oleme arengus ja kogemuste poolest lõunanaabritest ees, oleme konkurentsivõimelised.?

E-Betoonelement eksportis mullu Lätti 22 miljoni krooni eest, kuid kuna emaettevõte on sinna ehitamas uut tehast, kaob see turg Eesti tütarfirma jaoks peagi.

Värvide, lakkide ja liimide tootja ES Sadolin teenis 2003. aastal 602,5 miljoni kroonise käibe juures 84 miljonit krooni kasumit.

?Oleme rahul,? kommenteeris ES Sadolini tegevjuht Rein Reile. ?Ambitsioonid olid küll veidi suuremad.? Baltimaades olid Reile sõnul tulemused ootuspärased, küll aga olid ambitsioonid suuremad Venemaa ja Ukraina turul. ?Jätkame üritamist,? kinnitas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing