Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kui suures ulatuses ja kellele kompenseerib teie firma töötajate mobiilikõnesid?

    Mobiililimiidid on määratud vastavalt konkreetse töötaja vajadusele mobiilselt suhelda ning jäävad vahemikku 200?2000 krooni. Kes ei reisi ringi ega tegele väljapoole suunatud suhtlusega, selle kompensatsioon on minimaalne või puudub hoopis. Privador kompenseerib ainult tööga seotud mobiilsidekulud. Mobiiltelefoni vajavad oma töös müügiga ja klienditoega seotud töötajad. Kulutuse piir sõltub konkreetsest vajadusest ja lõpliku otsuse langetab juhataja igal juhul eraldi. Eraldi sidepoliitikat, et püüaksime lauatelefonile helistada ainult lauatelefonilt vms, meie firmas ei ole. Kasutame nii tavalist kõnesidet kui ka mobiilset andmesidet GPRSi. Osal töötajatel on isiklikud telefonid, teistele ostab mobiili firma. Telefoni ostmine töötajale sõltub konkreetsest vajadusest.
    Mobiililimiidid määratakse meil sõltuvalt sellest, milline on inimese töö iseloom. Kui töötajal on vajalik tööülesannete täitmiseks viibida väljaspool töökohta ja samal ajal ka temaga ühendust saada (või temal kolleegidega), peab tal ka olema mobiiltelefon. Mobiili kasutamise limiidid on meil samuti olemas ja sõltuvad töö iseloomust ning telefoni kasutaja ametikohast. Mobiililimiidid on määratud koos üksuse juhtidega ja mitte kõigile korraga, vaid ikka igal üksikul juhul eraldi. Kompenseerime sõltuvalt ametikohast, aga kompenseerimise viis võib olla erinev. Telefonisuhtluse korraldamisel lähtume printsiibist, et sidekulud oleksid minimaalsed.
    Meie ettevõttes on määratud töötajate mobiililimiidid vastavalt keskmisele kulule. Limiitide suurused ulatuvad 400 kroonist kuni 2000 kroonini. Kuulimiidid määrab ettevõtte tegevjuht ja seda tehakse igal üksikul juhul eraldi. Enerpointis kompenseeritakse tegevjuhtkonna, autojuhtide ja teiste liikuva iseloomuga töö tegijate mobiilikõned. Konkreetset n-ö sidepoliitikat meil määratletud pole, kuid sidekulude kokkuhoiu meetmetest on olnud firmas juttu. Osa töötajaid kasutab isiklikke mobiile, teistele on need ostetud firma poolt.
    Kui ettevõttel on rahulikumad ajad, on ka telefoniarved väiksemad. Mobiililimiite meil määratud ei ole. Sellist süsteemi saab rakendada vaid väikeses ettevõttes, kus üksteise usaldus ja rollid on hästi selgelt paigas. Orangetime?is töötab kolm inimest. Meie käive ühe töötaja kohta on korralik, nii et näpuga mõnesaja krooni tagaajamine pole lihtsalt mõistlik. Sellise poliitika kehtestasin mina ja see toimib sajaprotsendiliselt. Kompenseerime kõikide töötajate mobiilikõned. Jõudu mööda proovime ikka ka lauatelefoni kasutada, ent mugavus on see, mis paneb ka lauatelefonile helistama mobiililt (kuna numbrid on mobiili mälus). Üsna kindlalt on meil välja kujunenud reegel, et kui on plaanis pikem kõne lauatelefonile, siis seda mobiililt ei võeta. Meie firmas on kõigil oma mobiilid. Eks näis, mis siis juhtub, kui hakkame telefone välja vahetama. Samas oleme õppinud, et kergekäeliselt telefoni vahetada pole mõtet, sellest tekib korralik ajakadu ning halvemal juhul ka osaline andmete kadu, eriti teise tootja telefonile üleminemisel.
    Meil numbrilisi limiite kehtestatud pole, küll aga on määratud, milline on mingil ametikohal optimaalne telefoni kasutuse vajadus. See jääbüldiselt ka töötajate poolt nendesse piiridesse. Kui on vajadust rohkem telefoni kasutada, on aktsepteeritavad ka suuremad arved. Kontroll toimub ikkagi iga arve maksmise juures. Telefoni kasutamise piirid määrab juhtkond. Mõnel ametikohal on rohkem majavälist tegutsemist ja töötaja peab olema kättesaadav, samuti saama ka ise töökõned tehtud. Kompenseerime tippjuhtkonna, keskastmejuhtide, müügikonsultantide ja mõningate teeninduses töötavate inimeste kõned, kes peaksid olema teistest rohkem kättesaadavad. Sidekulude vähendamiseks on meil kasutusel ka mõningad reeglid: lauatelefonidelt võtame kaugekõnesid läbi operaatorkoodi ja mobiilile helistame mobiililt, kuna meil on oma telefonikeskjaam, tuleb viimane lahendus soodsam. Mobiili peetakse Scanias töövahendiks, seega võimaldatakse töötajale ametikohale asudes enamasti ka mobiiltelefon.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Pauligi kontserni tippu jõudnud Mariell Toiger: tuleb lihtsalt pihta hakata
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Raadiohitid: miljonär Marko Oolo nipid ja ka rikkad nutavad
Selle nädala Äripäeva kuulatuimad saated olid, kus rääkis miljonär Marko Oolo enda portfellist, Microsoft Eesti juht töötajate tasustamisest ning Olavi Lepp juhtimisest.
Selle nädala Äripäeva kuulatuimad saated olid, kus rääkis miljonär Marko Oolo enda portfellist, Microsoft Eesti juht töötajate tasustamisest ning Olavi Lepp juhtimisest.
5 protsendi klubi idee tõi Martin Villigule Eduka Eesti võidu ja 10 000 eurot
Arvamuskonkursi Edukas Eesti käesoleva hooaja võitis ettevõtja Martin Villigu idee algatada ühiskondlik kokkulepe, millega jõukamad inimesed annetaksid oma sissetulekutest 5 protsenti erinevateks algatusteks.
Arvamuskonkursi Edukas Eesti käesoleva hooaja võitis ettevõtja Martin Villigu idee algatada ühiskondlik kokkulepe, millega jõukamad inimesed annetaksid oma sissetulekutest 5 protsenti erinevateks algatusteks.