Ühte ruumi sobivad sarnased pistikupesad

Tõnis Mägi 25. veebruar 2004, 00:00

Personaalarvuti soetamisel vana elektrisüsteemiga majja tekib tavaliselt probleeme, kuna puuduvad maanduskontaktiga pistikupesad. Maanduskontaktiga ?europistiku? lisamise järel jäävad läheduses olevad vanad pistikupesad tihti endisel viisil ühendatuks. Näiline lahendus, täiendava maandusega pistikupesa paigaldamine, on tekitanud uue probleemi ? elektrilöögi ohu. Paraku inimesed ei tea seda.

Elektritarvitid jaotatakse elektrilöögi eest kaitstuse konstruktsioonilt nelja klassi.

0-klassi tarvitid ehk kõige ohtlikumad olid nõukogude perioodil. Nende toiteks kasutati maanduseta (kaitsejuhita) kahekontaktilisi pistikupesi. Rikke korral jääb sellise seadme metallkest pinge alla ja läheduses olevate maandatud esemete samaaegsel puudutamisel saab inimene surmava elektrilöögi. Seetõttu keelavad elektriohutuse eeskirjad 0-klassi seadmete läheduses maandatud esemete kasutamise. Kui sellise seadme kõrval ühendatakse ?europistikupessa? I klassi seade ja kest maandatakse, siis tekib eluohtlik olukord. Seetõttu on pistikupesade paigaldamisel tähtis reegel ? samas ruumis tohib olla vaid maanduseta või maandusega pistikupesi, mitte aga mõlemaid korraga.

Vanade maanduseta pistikupesade korral on ohutu kasutada uusi II kaitseklassi tarviteid, sest neil on tugevdatud või topeltisolatsioon. See tähendab, et seadme sisemise tööisolatsiooni rikke korral kaitseb inimest elektrilöögi eest veel teine isolatsiooni kiht ehk kaitseisolatsioon. Sellise seadme sildil on II kaitseklassi tunnusmärk ? ruut ruudu sees.

Veelgi ohutumad on III ohutusklassi seadmed, mille toiteks kasutatakse vahelduvvoolu korral kuni 50 V kaitseväikepinget. Selline pinge saadakse erinõuetele vastavast toiteallikast, tavaliselt trafost. Kahjuks ei saa ostmisel seadmeid enamasti ohutusklassi järgi valida. Lihtsalt teatud seadmed valmistatakse esimese, teised teise ja kolmandad kolmanda klassi seadmetena.

Lisaks klassinõuetele on elektriseadmete ohutuse tagamiseks ka materjalide süttimiskindluse nõuded, teimipingetega katsetamise nõuded, on gabariitide ja vahemike nõuded jne. Kõigi nende ohutusnõuete standarditele vastavusel on euroliidus turule lastud elektriseadmel CE-märk ja nõuetekohasuse deklaratsioon. Et see tõesti nii oleks, korraldatakse kauplustes müüdavate elektriseadmete nõuetele vastavuse kontrollimiseks turujärelevalvet. Poodides käivad järelevalveinspektorid, kes kontrollivad seadmete turule laskmise nõuete täidetust, sest vastasel korral kannatab inimeste ohutus.

Ja loomulikult tuleb seadmeid kasutada kasutusjuhendis kirjeldatud viisil. Näiteks pikema trumlile keritud pikendusjuhtme kasutamisel tuleb jälgida, kui võimsa tarviti korral võib juhe trumlil rullis olla ja kui võimsa korral peab see trumlilt maha keritud olema. Elektroonikaseadmete juures (televiisorid, raadiod, CD-mängijad jne) tuleb jälgida, et nende jahutusavasid ei kaetaks kinni linikute või teiste esemetega, mille tulemusena võivad seadmed üle kuumeneda.

Lisaks elektriseadmetele peavad nõuetekohased olema ka elektripaigaldised. Liigne enesekindlus elektriasjanduses võib viia tõsiste õnnetusteni. Kõik majandustegevuseks kasutatavate ehitiste omanikud peavad elektriohutusseaduse järgi elektripaigaldisi kontrollida laskma.

Seadusega sätestatud tähtaegadest ja trahvidest märksa olulisemad on aga inimeste tervis ja õnnetustest tekkivad kahjud. Oma ehitise elektripaigaldisele hinnangu andmiseks tuleb pöörduda usaldusväärse tehnilise kontrolli teostaja poole.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 14:13
    Otsi:

    Ava täpsem otsing