Veekeskuses valitseb betoon

OÜ Tervise Paradiis juhataja Vello Muliin ei karda, et Pärnu rand suvel kompleksilt kõik kliendid üle lööb: ?Mere ääres on ju tore päikest võtta, aga vette ei saa kuni jaanipäevani ikkagi minna.?

21 000 m2 suuruse üldpinnaga hoone koosneb 8korruselisest hotellikorpusest ja 2korruselisest amööbikujulisest veekeskusest, mis võtab enda alla üle poole kogupinnast. Suures osas on kompleks valatud betoonist, veekeskuse ehitamisel on kasutatud palju klaasi ja terast.

Kompleksi projekteeris Arhitektuuribüroo Raivo Puusepp ja ehituse peatöövõtja oli Merko Ehitus AS, sisekujunduse tegi nii hotellis kui ka veekeskuses Studio Vaikla.

Merko Ehitus ASi projektidirektori Tõnu Kortsu sõnul oli keerukaim kompleksi veekeskuse betoonkonstruktsioonide ehitamine, sest betoonist tuli valada mitmes tasapinnas kaardus seinu. ?Kõverkaarsed pinnad pole tavapärane betoonitöö,? ütles Korts.Tervise Paradiisi ehitamisel kulus ligikaudu 11 000 m3 betooni.

Kuni 700 inimest mahutavas veekeskuses on kunstlik mägijõgi, kosed ja erinevad basseinid, lisaks on teiselt korruselt esimesele ehitatud üle kaheksakümne meetri pikkused liugtorud. Nii arhitektide kui ehitaja sõnul olidki need objekti raskeimad osad. ?Tuli suhteliselt piiratud ruumi võrdlemisi palju ära mahutada. Eesmärk oli luua kaasaegne veekeskus ja eemalduda natukene traditsioonilisest lähenemisest, materjalide ja värvivalikuga üritasime seda edasi anda,? nentis Vaikla.

Samas paigas üle kümne aasta varemetes seisnud poolelijäänud mudaravila müüridest ja konstruktsioonidest ei kasutatud uue veekeskuse ehitamisel midagi, sest need olid aastate jooksul liiga lagunenud. ?Uurisime küll, aga ei tasunud vanale ehitada,? nentis Vello Muliin. Kuigi ehitis asub merest paarisaja meetri kaugusel, polnud ehitamise ajal väga suuri tagasilööke. ?Et veekeskust kindlustada, tuli vaiu ainult juurde panna,? ütles Muliin. Kokku kulus hoone toestamiseks üle üheksasaja 17?18 meetri pikkuse rammvaia.

Puhkekompleks läks maksma 275 miljonit krooni ja Vello Muliini sõnul saab investeering tasa parimal juhul kaheksa aastaga.

Autor: Kristo Mäe