Venemaa üritab Balti riike tugevamini haardesse võtta

Läti ei andnud hiljuti sissesõiduviisat Venemaa Riigiduuma asespiikrile Dmitri Rogozinile, kes oli soovinud osa võtta Läti ülemaalisest venekeelsete koolide toetajate kongressist, kus protestiti Läti uue haridusseaduse vastu. Rogozin on üks neist, kes on Venemaa Riigiduumas asunud nõudma 1999. a kaks lugemist läbinud seaduseelnõude vastuvõtmist. Need keelustaksid Läti valitsusega majandus- ja kaubandustehingute sõlmimise.

Lätis kestab juba ligi kuu aega valitsuskriis. Peaministrikandidaat Indulis Emsisel ei õnnestu parempoolsete enamusvalitsust moodustada. Endine peaminister Einars Rep?e keeldub koalitsiooni astumast, väites muu hulgas, et Emsis võib muuta vastu võetud haridusseadust, mis tahab muuta Läti venekeelsetes koolides alates 10. klassist 60% ainete õpetamise lätikeelseks.

Emsis otsib parlamendis toetust vasakpoolsetelt erakondadelt, kes aga seavad tingimuseks selle seaduse muutmise. Just seda seadust kasutab Läti asjadesse sekkumiseks Venemaa. Valitsuskriis muudkui venib ja võib president Vaira Vike-Freiberga sõnul viia riigi Leedu kombel diplomaatilisse isolatsiooni.

Läti naaberriigi Leedu hädad algasid kolm kuud tagasi, kui parlament asus uurima president Rolandas Paksase abiliste sidemeid Vene maffiaga ning presidendi lubadusi valimist rahastanud vene ärimehele Igor Borissovile. Paksase tagandamise protseduur algab Leedu parlamendis täna.

Uue pöörde võttis asi paar nädalat tagasi, kui Leedu teatas kahe Vene diplomaadi ja ühe kaubandusesindaja väljasaatmisest. Neile pandi süüks Paksase tagandamise kohta info ebaseaduslikku hankimist ning Leedu, ELi ja NATO kohta luureandmete kogumist.

Venemaa esimene asevälisminister Eleonora Mitrofanova ütles ajakirjandusele, et Venemaa vastab Leedule samaväärselt. Lisaks keeldus Leedu viisat andmast kahele vene konsultandile, kes olid abistanud Paksast valimiskampaanias.

?Ei ole kahtlust, et Leedu ja Läti poliitilised kriisid ning Vene kapitali mõju kasv Balti riikide energeetikasektoris näitavad, et Venemaa ei taha oma haaret selles piirkonnas lõdvendada,? ütles Vilniuse rahvusvaheliste suhete instituudi direktor Raimundas Lopata.

Venemaa mõjusfääri laiendamist näitavad muu hulgas Baltimaade ainsa naftatöötlemistehase Ma?eikiai Nafta ning Kaunase kütte- ja elektrijaama minek Vene kapitali kätte, samuti aasta otsa kestev surveavaldus Ventspils Naftale.

Lisaks otsesele mõjutamisele püüab Venemaa Balti riikidele survet avaldada Euroopa Liidu ja NATO kaudu, näiteks keeldudes neile ELiga sõlmitud partnerluslepingut laiendamast.

Nagu ütles ajalehe Izvestija välistoimetaja Maksim Jussin, kardab Venemaa kõige rohkem, et peatselt ELi liikmeks saavad kaheksa endist idabloki liiget pööravad ELi rohkem tema vastu. Seepärast on tema taktikaks lõhkuda ELi sisemist ühtsust, häälestada ELi riike üksteise vastu ning hoida häid suhteid ELi juhtivate vana Euroopa riikide Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaaliaga ning minna mööda Euroopa Komisjonist.

NATOga aga üritab ta rääkida jõu keeles. Nii teatas Venemaa presidendi eriesindaja Sergei Jastr?embski nädal tagasi NATO peakorteris, et Venemaa ei talu NATO vägede või varustuse paigutamist Balti riikide territooriumile. Juba enne seda oli ta ähvardanud vastukaaluks NATO laienemisele lahti öelda tavarelvastuse piiramise lepingust.