Kullale nähakse langust üle kümnendiku võrra

Analüütikud prognoosivad, et kulla hind võib dollarites langeda 350 dollarini untsist või madalamale, kuna kulda ostetakse tulevikutehingute täitmiseks üha vähem, ütlesid analüütikud Torontos peetud kaevanduskongressil, vahendas uudisteagentuur Bloomberg.

Eile õhtul maksis särav metall Londonis 399,85 USA dollarit untsist, seega langusruumi on ligikaudu 12,5 protsendi võrra. Kaks kuud tagasi maksis kuld Londonis üle 428 dollari untsist.

?Kulla tipptase on peaaegu kindlalt minevik,? ütles Barclays Capitali analüütik Kamal Naqvi.

Kulla hinna võimalik langus on vastukarva aga kullatootjatele, kelle tootmiskulud on kasvamas. Bloomberg kirjutas, et näiteks mullu kasvasid maailma suuruselt kolmanda kullatootjate Barrick Goldi tootmiskulud 8,9 protsenti, 199 dollarini untsist ning sellel aastal peaksid kulud küündima juba 215 dollarini untsist. Maailma suurim kullatootja Newmont Mining eeldab, et tänu Austraalia ja Kanada dollari tugevnemisele on tootmiskulud untsi kohta 220?230 dollarit.

Kulla müügi osas jõudsid eile olulisele kokkuleppele ka Euroopa keskpankurid. Euroopa Keskpank ja 14 rahvusliku keskpanga esindajad leppisid kokku, et alates selle aasta septembrist müüakse viie aasta jooksul kukku maksimaalselt 2500 tonni kulda, ning aastane müük ei tohi ületada 500 tonni, vahendas uudisteagentuur Reuters. Keskpankurid olid jätkuvalt nõus ka sellega, et kuld on tähtis element, lähtudes ülemaailmsest rahareservidest.

Euroopa Liidu praegustest liikmetest ei läinud kulla müügiga kaasa vaid britid.

Suurbritannia selgitas oma eemalejäämist nõupidamisest sellega, et neil kullareservide müügiplaani ei ole. Küll olid britid aga osalised eelmises 5aastases lepingus, mis septembris lõpeb.