Pea igal digikaameral oma erinev mälukaart

Paljud suured digitaalsete fotoaparaatide ja portatiivsete muusikakonsoolide tootjad on eri aegadel võtnud kasutusele erinevaid mälukaarte. Ehk igal tootjal on sisuliselt oma mälukaart. Kuid sageli juhtub ka nii, et isegi ühe tootja erinevatel mudelitel on erinevad mälukaardid.

Tegemaks kindlaks, millist mälukaarti seade kasutab, tuleb mälukaart seadmest eemaldada ja vaadata, millise mälutüübiga on tegemist. Kindlasti saab infot ka seadmega kaasas olevast kasutamisjuhendist või vastava tootja veebiaadressilt. Samuti peab arvestama tootjapoolsete tingimustega: millise mahuga mälukaarti konkreetne digikaamera toetab. Enam-vähem kindlalt võib väita, et kuni 256megabaidine mälukaart on vastuvõetav kõikide tootjate aparaatide korral.

Kindlasti on digitaalse fotoaparaadi omanik mõelnud selle üle, kui suur on optimaalne mälukaart. Kas eelistada hästi suure mahuga ühte mälukaarti või siis hoopis kahte väiksema mahuga mälukaarti? Oletame, et aparaadis on sees 256megabaidine mälukaart. Selle peale mahub umbes 130 fotot ehk tavafotoga paralleeli tõmmates viis tavalist filmi. Seda on vist liiga palju, et viia need fotod ühekorraga printimisele. Ja fotode säilitamiseks pole aparaadis olev mälukaart just kõige sobivam lahendus. Soovitan alati, kui saate fotod tehtud, need arvutisse ümber kopeerida ning alles arvutis teha valik, millised pildid on sobivad printimiseks ja teistele jagamiseks.

Ühe kaamera puhul võiks pidada optimaalseks hoopis kahe või kolme mälukaardi kasutamist. Sellisel juhul võiks mälukaartide suurus olla 64 megabaiti (see mahutab kuni 25 väga hea kvaliteediga fotot) või 128 megabaiti (selline kaart mahutab kuni 50 väga hea kvaliteediga fotot). Nii on üks mälukaart kogu aeg fotoaparaadis ning teine taskus tagavaraks. Kolmanda mälukaardi saab anda aga fotolaborisse piltide väljatrükkimiseks.

Pärast piltide kopeerimist mälukaardilt arvutisse saab pildid ka kaardilt kustutada. Fotokaamera seadetes on võimalus ka mälukaardi formaatimiseks (inglise keeles format memory card). Mis on kustutamise ja formaatimise vahe? Piltide tavalisel kustutamisel jääb siiski osaline info mälukaardile ja sellisel pideval kasutamisel mälukaardi maht lihtsalt väheneb. Kes on pikka aega fotode kustutamist kasutanud, avastab ühel hetkel, et samale mälukaardile mahub tunduvalt vähem fotosid, kui mahtus kaardi ostmise järel. Seega soovitan kasutada lisaks piltide kustutamisele ka aeg-ajalt mälukaardi formaatimist, mis tühjendab kaardi ja taastab mälukaardi mahu täielikult.

Vaatame veidi lähemalt, mille poolest erineb üks mälukaardi lahendus teisest. Eelkõige erineb kaardi kuju ? suurus ja kontaktide arv ?, et ka kogemata ei saaks kasutada seadmes vale mälukaarti. Tähtis omadus on ka kaardi töötemperatuur, kuna ettenähtust madalamatel või kõrgematel temperatuuridel töötades võib tekkida probleeme andmete salvestamisel, see on kas aeglasem või ei õnnestu üldse. Eriti peab seda parameetrit silmas pidama siis, kui kasutada digitaalset fotoaparaati talvel miinustemperatuuridel. Selleks tuleb tutvuda fotoaparaadi kasutusjuhendiga ? millised on seal antud temperatuurivahemikud, kus kaamera korralikult töötab. Mälukaardi maht näitab, kui palju infot on võimalik kaardile salvestada. Kui lähtuda digikaamera pildist, siis ühe korraliku pildi resolutsioon on 1600×1200 ehk sellise pildi maht on ligikaudu 1,9 megabaiti. Teades ühe pildi mahtu, on lihtne koolimatemaatikat kasutades välja arvutada, palju mahub pilte erineva mahuga mälukaartidele.

Autor: Heigo Ensling