Maksuamet peab ette võtma tõsise revisjoni oma majas

Kas keelame maksuametnikel üldse osalemise ettevõtluses? Selline küsimus tekkis Äripäeva toimetusel seoses tänase lehelooga, mis kirjeldab olukorda maksu- ja tolliametis. See riigiamet rakendab avaliku teenistuse seadust nii, kuis jumal juhatab, mõned ametnikud kuuluvad eraettevõtte juhtorganeisse, ehkki avaliku teenistuse seadus seda otsesõnu keelab, ja alust on arvata, et enamik täidavad seadust formaalselt.

Äripäeva meelest ei ole maksuametnikele ettevõtluses kaasalöömise keelamine hea lahendus. Passiivselt võib ka maksuametnik osaleda ettevõtluses, st olla firma osanik, omada aktsiaid, kui on välistatud huvide konflikt. Maksuamet aga peab võtma ette tõsise revisjoni ametis endas, sest tal pole ülevaadet sellest, millega tegelevad tema ametnikud.

Avaliku teenistuse ja korruptsioonivastane seadus reguleerivad seda valdkonda piisavalt selgelt ? ametnik ei või olla ettevõtte juht- või järelevalveorgani liige, v.a juhul, kui ta kuulub sellesse riigi esindajana. Seadus ei jäta ametnikule kaksipidi tõlgendusvõimalust ? ta on kas ametnik või loobub ametniku kohast, kui soovib juhtida ettevõtet.

Seadus lubab ametnikul olla äriühingu osanik. Maksuametnik võiks seda olla vaid ameti loal ja selle loa annab amet talle vaid juhul, kui tema osalemine ettevõtluses ei takista tal teenistuskohustuste täitmist ega kahjusta ametiasutuse mainet. Samuti peab ametnik oma osaluse ettevõtluses kirja panema majanduslike huvide deklaratsioonis. See võimaldab kontrollida, et huvide konflikti ei tekiks.

Maksu- ja tolliameti puhul on aga olemas tõsine probleem ? erineva taseme juhid tõlgendavad avaliku teenistuse seadust erinevalt või löövad sellest seadusest tulenevatele nõuetele üldse käega.

Kõige lihtsam oleks tõesti keelata maksuametnikele igasugune osalemine eraäris. Sest on suur vahe, kas mõnes ettevõttes lööb kaasa kultuuriministeeriumi töötaja või maksu- ja tolliameti ametnik. Tegeleb ju viimasena mainitud ametisik ettevõtete tegevuse kontrollimisega. Osalemine äris on ohtlik ? ühelt poolt pääseb maksuametnik ligi teabele võimaliku konkurendi kohta. Teiselt poolt võib tekkida reaalne huvide konflikt ? ametnik kontrollib ettevõtet, mille osanik ta on või mille aktsiaid ta ise omab. Ja nii on ka juhtunud.

Klassikaline huvide konflikti näide ilmnes praeguseks vallandatud Lääne-Viru maksuameti juhi Tiit Hallikma tegevuses. Hallikma oli osanik firmas Tapa Trans, mille järelevalve oli selle maksuameti pädevuses. Selle ettevõtte teine osanik, Nikolai Tee, viibib praegu kahtlustatuna kütusepesus vahi all. Hallikma juhtis ka konsultatsioonifirmat. See näitab, et väiksemates piirkondades on maksuametnik vägagi seotud kohalike äridega. Ja see loob soodsa pinnase korruptsiooniks.

Kes aga kontrollib maksuametnikke? Maksuamet ise. Ameti peadirektor Aivar Rehe väidab, et sisekontrolli osakond teeb pidevalt pistelist kontrolli korruptsiooniohtlike situatsioonide selgitamiseks ning selliste juhtumite ilmnemisel korraldatakse ametkondlik uurimine.

Keelamine ei ole lahendus, see raskendaks korruptsiooniohu selgitamist veel enam. Asi on ikkagi sisulises kontrollis. See, et Äripäev avastas seaduserikkumise, näitab, et maksuameti sisemine kontroll ei toimi. Järelikult on vajalik ka sõltumatu kontrolli läbiviimine maksuametis. On lubamatu, kui, nõudes teistelt seaduste täitmist, vaatavad maksuametnikud ise enda puhul seadustele läbi sõrmede.

Autor: ÄP