Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ühistutes kõrvaldatakse petuskeemide abil raha

Rando Tooming 18. märts 2004, 00:00

Põhja politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse ülemkomissar Rocco Ots ütles, et neile on laekunud arvukalt avaldusi korteriühistute elanikelt. Ühistute juhatuse liikmeid või raamatupidajat süüdistatakse kuni sadade tuhandete kroonide kontolt haihtumises.

Tihti on ühistu liikmed selleks aktiivselt soovi avaldanud liikme heauskselt esindajaks hääletanud. Petturitest juhid sõlmivad positsiooni ära kasutades fiktiivseid lepinguid ja arveid ning kasutavad raha ebaotstarbepäraselt. Ehkki Otsale on teada kümned sarnased juhtumid Põhja politseiprefektuurist, pole tema teada süüdimõistva otsuseni seni jõudnud mitte ükski. Koos tsiviilkohtusse ja prokuratuuri esitatud avaldustega võib korraga menetluses olla kümneid ja kogu Eesti peale sadu üksteisest väga vähe erinevaid kohtuasju.

Tallinna prokuratuuri juhtivprokuröri Martin Hirvoja sõnul tuleb kõiki selliseid juhtumeid vaadelda konkreetse kaasuse pinnalt. ?Kui raha liikumise skeem on selge ja saab tuvastada, et remonttööde teostamise asemel on selleks ette nähtud raha eest käidud Kanaari saartel puhkamas, läheb selline juhtum omastamise paragrahvi alla ja on suhteliselt hästi tõendatav,? lausus Hirvoja. Keerulisem on jälgi ajada juhtumite puhul, kus remonttöid on siiski teostatud, kuid vähem kui paberites näidatud mahus või turuhinnast oluliselt kallimalt.

Levinum raha varastamise viis on esitada fiktiivsed arved tellitud tööde peale, mis jäävad tegemata või teostatakse väiksemas mahus, kui peaks. Üle paari-kolmesaja tuhande krooni ülemkomissari sõnul tavaliselt vasakule toimetada ei õnnestu ning umbes aasta pärast tuleb asi avalikuks.

Ots arvab, et seadustes lünka ei ole ja inimesed on lihtsalt liiga usaldavad. ?Elanikud pole kompetentsed, maksavad sularahas ja tihti ei küsi isegi kviitungit vastu. Petturid kasutavad neid lihtsalt kurjasti ära,? nentis Ots, kelle sõnul aitaksid seda tüüpi kuritegusid ära hoida mingisugusedki iga-aastased revisjonid. Hea oleks muidugi, kui ühistu raamatupidamine tellitaks firmast ja kõik maksed tehtaks panga kaudu.

Prokurör Kristel Siitam-Nyiri lisas, et on ette tulnud ka olukordi, kus prokuratuuri või politseid üritatakse lihtsalt ära kasutada. Kohtusse pöördumise võimalusega võrreldes saab niimoodi oma probleemid odavamalt lahendatud, sest ei pea tasuma riigilõivu ega palkama advokaate.

Ühistu nõusolekul telliti projektid uue katuse panemiseks ja pööningukorterite väljaehitamiseks ning võeti pangast laenu. Katusekorterite väljaehitamise pidid kinni maksma nende omanikud, ülejäänud summa tasuma ühistu.

Töö käigus selgus, et katuse tegemine läheb kõige kallimast pakkumisest sada tuhat krooni kallimaks. Lepingud ja arved lubati esitada töö käigus, kuid aasta pärast tööde lõpetamist pole seda ikkagi tehtud.

Revisjonikomisjon aga niikaua midagi tõestada ei saa, kui juhatus arveid ei näita.

Seni maksavad kõik ühistu liikmed, kaasa arvatud katusekorterite omanikud, katuse osamaksu võrdselt.

Tallinnas asuva suure korteriühistu esimeheks valitu moodustas koos raamatupidajaga perekonna ning teised liikmed nõustusid makse tasuma sularahas.

Mees tegi majas liikmete nõusolekul iseenda alltöövõtjana igasuguseid lepingulisi töid. Näiteks selgus lepingutest, et muu hulgas oli majal parandatud katust ja asfalteeritud maja ümbruse teedes auke. Tegelikkuses vahetas mees heal juhul koridoride lampides katkiläinud elektripirnid uute vastu.
Allikad: Rando Tooming, Rocco Ots

  • Kristel Siitam-Nyiri, prokurör:
    Ühistutel esineb tõepoolest hästi palju probleeme. Kõik ei ole seotud raha kantimisega. Samas jääb mitmeid kohtuasju kontrollitud faktide puudumisel algatamata. Meie revisjoni läbi viia ei saa. Prokuratuur pole abistav organ ja ilma tõenditeta kedagi süüdistada ei saa ? alusetu süüdistus on ka väga kole asi.

  • Marit Otsing, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees:
    Keskmine ühistujuht on 54aastane keskeriharidusega eestlanna. Kas keskmise kurjategija tüüpkuvand? Ühistute liidu liikmeskonnas on käibel ütlus: korteriühistu juht ei tohi uut mütsigi osta. Eesti 7500 ühistujuhi hulgas võib kohata sulisid, kuid väär oleks väita, et 55% Eesti elanikkonnast on kuriteo ohvrid ning kõigi ühistute juhtkonnad on petturid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing