Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üürid vabaks
Ma ei ole siiamaani tabanud sotsiaalse grupi - või on see juriidiline termin? - sundüürnik mõtet. Et kuidas saab kedagi vastu tahtmist sundida midagi üürima? Kui üür ületab talutavuse piiri, siis läheksin mujale, kus üür on madalam, sest ma ei ole ju sunnismaine talupoeg. Või mõtleksin eluaseme priiks ostmisele, kui see nii armas on. Igavesti korterituru keskmisest soodsamalt elada ma ei loodaks.
Jah, meil on erastatud, kinnistatud ja elamualuse maa eest makstud paneelelamu korter, mille nõukogudeaegne üür oli 13,2 kop ruutmeeter. Need ajad ei tule tagasi. Samas ei ole paneelmajades erastatud korterid teab mis ihaldusväärsed kinnisvaraobjektid - kuigi elada ju neis võib -, igatahes mitte võrrelduna kesklinna uhkete kivimajadega, kus osa sundüürnikke kuuldavasti elab. Nn Kindralite-maja tüüpi elamust oleks ju tõesti kahju lahkuda.
Autor: Mati Feldmann