Bürokraatia pidurdab teedeehitust

Veel sügisel räägiti plaanist alustada sellel aastal Tallinna?Narva maantee Maardu ja Valgejõe vahelise üle 60 kilomeetri pikkuse lõigu rekonstrueerimisest. Tänavusse riigieelarvesse kirjutati selleks sisse 392 miljonit krooni, mis moodustab ligi veerandi Eesti umbes 1,8 miljardi kroonisest teedeehituse mahust. Praeguseks on selge, et suurprojekt lükkub aasta võrra edasi.

?400 miljonit on nii suur raha, et see mõjutab kahtlemata kogu teedeehitusturgu,? lausus Teede REV2 tootmisdirektor Lembit Makstin. ?Kui maailmas räägitakse mingi majandussektori langusest vaid kümne protsendi võrra, on see juba katastroof. Siin aga langeb tööstusharu üks suurim sektor ligi 20 protsenti.?

Esimesed väiksemad tee-ehitusfirmad on euroraha ikalduse tõttu hakanud hinge heitma. Pankrotiprotsess on algatatud näiteks ASi Ratex suhtes.

Makstini sõnul on veider, et kui varasematel aastatel on juba jõulude ajal järgmise suve riigieelarveliste ehituste pärast kõva võistlus toimunud, siis tänavu pole enamik kohalikke omavalitsusi veel hankeid välja kuulutanud. Ühe suurema asjana on vaid Tallinna linn suutnud välja hõigata Laagna tee pikenduse konkursi.

ASi Talter juht Sven Pertens lisas, et esialgu tundus optimistlik Tallinna linna väljaütlemine, et nad kavatsevad sel aastal kuni poole rohkem teedeehitusele kulutada kui mullu. ?Samas, kui me vaatame, et eelmine aasta maht oli vaid umbes kuuendik 2002. aastast, siis pole ka see eriti rõõmustav,? ütles ta. ?Paha on see, et kuna juba mitu kuud tagasi oli näha, et Peterburi maantee summad lükkuvad edasi, siis riigieelarvesse kirjutati see ikka sisse, justkui paberi peal oleks kõik korras. Kuid kasutamata ei jää ainult euroraha, vaid ka ligi 100 miljonit Eesti enda raha sõidab sellega kaasa.?

Tref ASi juhi Andres Gailiti sõnul said kohalikud omavalitsused teedeehituse rahaallikate süsteemi muutumise tõttu oma eelarvenumbrid ja liigitused alles nüüd kätte. ?Need on äärmiselt väikesed summad. Kui vaadata, et maakond saab 10?15 miljonit krooni, siis valdadele jõuab sellest mõnisada tuhat, millest osa kulub ainuüksi talihooldusele,? rääkis ta. ?Täna peaks teedeehitusele panema kaks korda suuremad summad. Väiksemates linnades on ju täitsa hullumaja.?

Sellega nõustus ka maanteeameti europrogrammide osakonna juhataja kt Urmas Konsap. Hiigelprojekti lükkumise põhjust ei osanud Konsap öelda. ?Ilmselt lootsime, et protsess käib kiiremini,? ütles ta.

Konsapi sõnul saab sügisel lepingu võitnud teedeehitaja alustada juba mullatöödega, mistõttu paremal juhul suudetakse siiski ligi kümnendiku projekti rahast sellel aastal ettemaksuna ära kasutada.

Euroraha Eestisse toomisega tegeleb ainuüksi Eestis neli ametkonda, lisaks ähvardavad summade saabumist Brüsseli meelemuutused.

Eesti poolt tegeleb teederahaga rahandusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, maanteeamet ja Euroopa Komisjoni Delegatsioon Eestis.

Maanteeamet esitab paberid kõigepealt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kes saadab need edasi rahandusministeeriumile. Viimane saadab dokumendid Euroopa Komisjonile, kes kontrollib taotluse ja projekti vastavust ISPA nõuetele ning palkab väliskonsultandid projekti läbivaatamiseks kohapeal. Lõpuks, arvestades ka ekspertide raportit, tehakse otsus.

Näiteks 2003. aasta ISPA raha lükkus edasi Euroopa Komisjoni ootamatute lisanõuete pärast. Algselt lubati ISPAst 2003. aastaks Eesti teedeehitusse suunata 359 miljonit krooni, kuid selgus, et Euroopa Komisjon soovib peale Soome firma Finnroad ekspertiisi tellida veel ühe. Telliti WS Atkinsilt Inglismaalt. Lõpuks saadi riigihange välja kuulutada, kuid kõik pakkumised ületasid väljakaubeldud summa. Euroopa Komisjon tühistas riigihanke tulemused. Eestlased läksid uuesti raha küsima. Raha anti juurde 34,4 miljonit krooni.

Eesti iseseisvumise järel tekkinud auk teedeehituses, naelkummid ning vähesed investeeringud teehooldusesse muudavad kevaded autodele üha hullemaks.

Teede lagunemistsükkel on remonditsüklist kõvasti ees, selgitas Teede REV2 üks omanikest Lembit Makstin. Tema sõnul peaks teede maksimaalne eluiga olema 25 aastat, kuid see kipub jääma 15 aastale. Eestis on paljud teed aga praeguseks pidanud üle elama juba kaks normaalset eluaega.

Viimastel aastatel on veidi uuema probleemina lisandunud naelkummirööpad.