Annuse-Sõõrumaa firma müüs Kloogarannas krunte ehituskeelu alasse

Gea Velthut-Sokka 30. märts 2004, 00:00

Merest 200meetrisele rannaalale puudub kehtiv ehitust lubav planeering ja seda ei tuleks ka anda, arvab asjaga tegelenud keskkonnainspektsiooni inspektor Toomas Liidja.

?Minu isiklikku nägemust mööda peaks see maa jääma avalikuks kasutuseks,? ütleb Liidja.

E.L.L. Kinnisvara juht Jaak Vende: ?Osa maaomanikke on meie poole murelikult pöördunud, et mis nüüd saab, kuid me pole neist targemad.?

Piirkonda arendab firma Rannailu, milles on võrdsete osadega osanikud Toomas Annuse osalusega Merko sõsarfirma E.L.L Kinnisvara ja Urmas Sõõrumaa investeerimisfirma U.S. Invest.

Kinnisvaraarendaja on müünud kinnistud ehituskeeluvööndisse ja rannametsa kaitsealasse piirkonnas, kus on avalik rand ja metsa läbib Keila-Paldiski matkarada.

Aktiivne kinnistute müük käis enne seda, kui keskkonnainspektsioon Keila valla sama piirkonna planeeringu pärast kohtusse kaebas.

Jaak Vende kinnitab, et Rannailu müüs maad heauskselt. ?Sel ajal oli planeering olemas, esimesel majal ehitusluba ka. Meie ei osanud sellist sündmuste arengut ette näha.?

Kohtuvaidluse tulemusel andis Keila vald lubaduse, et rakendab maa-alal ajutist ehituskeeldu kuni uue, seadusliku planeeringu vastu võtmiseni. Viimast pole olemas siiamaani.

Üks mees, arendajatega tihedalt seotud Priit Põld, jõudis enne keelu kehtima hakkamist ehituskeelu vööndisse, merest 73 meetri kaugusele, maja siiski püsti panna.

?Selle maja vastu pole meil midagi öelda, kõik vajalikud load on olemas. Kui ehitati, siis planeering oli vale,? ütleb Liidja.

Nii ongi ülejäänud 15 Rannailu klienti olukorras, kus miljonikroonised krundid seisavad niisama. Maa ja kommunikatsioonid on olemas, ent millal ehitama võib hakata, ei oska keegi öelda.

Vallavalitsus on asunud probleemi lahendama, algatades uue üldplaneeringu, millega määrataks Rannailu elamurajoon tiheasustuseks. See lubab ehitada ka sajameetrise keeluvööndi sisse. Kuid planeeringu menetlemine võtab kaua aega ning nõuab hulka kooskõlastusi, enne hilissügist pole lootust koppa maasse lüüa.

Läbi kukkus ka vallavalitsuse katse protsessi kiirendada valitsuse eriloaga ? Reiljan andis küll kavale lubada Rannailu projektile tiheasustust oma õnnistuse, kuid valitsus lükkas otsustamise määramata ajaks edasi.

Reiljan: ?Otsustasime oodata ära üldplaneeringu, enne seda potentsiaalset tiheasustusala kõne alla ei võta.?

Urmas Sõõrumaa: ?Rannailu on näide ajakirjanduse ettekujutusest, et kui planeering on Sõõrumaaga seotud, siis läheb see nagu nuga läbi või ? tegelikult see pole nii.?

Keila vallavalitsus on algatanud uue valla üldplaneeringu, mis muu hulgas lubaks tiheasustuse peaaegu tervele 28 kilomeetrisele rannikualale valla piirides. Tiheasustus võimaldaks ehitada rannale lähemale kui seadusega lubatud 100 meetrit ning lubaks muuta krunte väiksemaks.

Tiheasustust ei näe planeering ette vaid praeguse Türisalu ja loodava Laulasmaa maastikukaitse alale, Lohusalu poolsaare loodeossa ja Lahepere ranna-alale.

Praegu on planeering kooskõlastusringil naaberomavalitsustes.

Planeeringu on aga vallavalitsusele tagasi saatnud Harjumaa keskkonnateenistus, kes leidis planeeringust mitmeid olulisi vigu.

Rannailu alustas kruntide müügi ja kommunikatsioonide rajamisega Kõltsu ja Oja maa-alale Kloogarannas 2002. aastal, mil vallavalitsus võttis vastu kinnisvara arendajale sobiva detailplaneeringu. Elamurajoon jagati 38 elamukrundiks, neist 16 jäi kas tervenisti või osaliselt mereäärsesse ehituskeeluvööndisse või kaitsemetsa tsooni.

Üsna pea kerkis rannale, vaid 73 meetrit merest ka esimene maja. Seaduse järgi ei tohi aga ehitada rannast lähemale kui sada meetrit. Kõik paistis siiski korras olevat ? elamule oli Keila vallavalitsus andnud ehitusloa.

Mullu märtsis kaebas keskkonnainspektsioon aga Kõltsu ja Oja maaüksuste detailplaneeringu kohtusse ? planeeringul märgitud rannajoon ei langenud kokku tegeliku rannajoonega. Elamurajooni arendus jäi määramata ajaks seisma.

Kohtuprotsessi alates taotles samuti Urmas Sõõrumaa ja Toomas Annusega seotud OÜ Mereilu keskkonnaministeeriumilt ehituskeeluvööndi vähendamist 50 meetrile, ministeerium keeldus.

2003. aasta septembris leppisid vald ja keskkonnainspektsioon kohtuväliselt kokku, et vallavalitsus tagab uue detailplaneeringu kooskõla seadusega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:19
Otsi:

Ava täpsem otsing