Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investeeringud piiri taha kasvavad kiiresti
Eesti Panga andmeil kasvas residentide portfellinvesteeringute maht välisaktsiatesse ja -fondidesse möödunud aastal üle miljardi krooni jagu.
Kui 2003. aasta alguses oli keskpanga andmeil kohalikel investoritel välismaal omandiväärtpaberitesse raha paigutatud kõigest 549 mln krooni eest, siis aasta lõpus juba 1,573 mld krooni eest.
Viimati oli Eestil portfellinvesteeringuid (loetakse investeeringuid, kus ettevõtte aktsiakapitalist omatakse alla kümne protsendi) välisaktsiates ja -fondides praegusest enam börsibuumi haripunktis 1997. aasta sügisel. Toona ulatus eestlaste käes olevate välisväärtpaberite maht 1,78 mld kroonini. Pärast börsikriisi läks näitaja koos aktsiahindade kokkukukkumisega kiiresse langustsüklisse.
Kui börsibuumi ajal võtsid eestlased usinalt osa Läti ja Leedu ettevõtete erastamisprotsessidest ja kiikasid Venemaa aktsiaturu poole, siis praegu on omandiväärtpaberite kiirele kasvule tõenäoliselt enim kaasa aidanud kohustuslike pensionifondide varade kiire kasv ja elukindlustuspreemiate korralik kosumine.
Kuna fondide mahud ja seltside preemiad näitavad kasvutrendi, võib arvata, et praeguseks on eestlaste käes välismaiseid omandiväärtpaberid juba rekordilises mahus.
Nii fondid kui kindlustusseltsid investeerivad suurema jao varast piiri taha. Näiteks teise samba fondide igast kroonist tuleb Eesti turule vaid alla kümne sendi.
Arvestades, et teise pensionisamba fondide maht on käimasolevas kvartalis kasvanud umbes 325 mln krooni võrra, võib sealt olla välisaktsiatesse ja -fondidesse liikunud tugevalt üle saja miljoni krooni. Ka elukindlustusseltsid, mis selle aasta kahe kuuga on kogunud preemiaid 110 miljoni krooni eest, võivad olla märkimisväärselt investeerinud raha välismaale. Lisaks on viimasel ajal kasvanud investorite silmis aktsiafondide maine, mis samuti viivad eestlaste raha piiri taha.
Kokkuvõttes võib tõdeda, et tõenäoliselt kohalike investorite raha osakaal välisaktsiates ja fondides muudkui kasvab. Olukord võib ajutiselt paraneda vaid siis, kui kohalikule turule mõni suurem börsifirma noteeritakse.