Välispangad kardavad Eesti firmade rahapesu

Tavidi valuutapanga nõukogu liikme Lauri Haasma sõnul oli neile maksukokkuhoiust olulisem võimalus omada pangaarvet ning seetõttu asutasid nad Soomes kohaliku ettevõtte, mille juhatuses on kaks soomlast ja üks eestlane.

?Eesti firmast ei taha välismaal keegi midagi kuulda, filiaalile arve avamine on raskendatud, kuna vastutav isik on Eestis,? põhjendas Haasma. ?Rahapesu kartus on nii suur.?

Royal Bank of Scotland tellib Tavidilt raha, kuid ei ava neile arvet. Seega tehinguid saame me nendega teha, arvet aga ei saa avada, tõi Haasma näite.

Eesti firma arve avamine on seotud suure ajakulu ja bürokraatiaga. Välispank nõuab kõigepealt Eesti välisministeeriumi tõendit, et ta võib seda firmat usaldada ja talle arve avada, välisministeerium tahab aga omakorda tõendit, et välispank on valmis selle firma filiaalile arve avama. Seega on tegu nokk-kinni-saba-lahti-olukorraga, tõdes Haasma. Tavid on arve avamise protsessi läbi teinud Taanis ja Soomes. Aega kulus selleks vähemalt pool aastat. ?Näpujälgedeni asi veel ei läinud, kõike muud aga kontrolliti küll,? märkis Haasma.

Välisministeeriumi pressiesindaja Ethel Halliste sõnul peavad kõik dokumendid olema nõuetekohaselt kinnitatud. Kinnitamiseks on kaks viisi: dokumendid peavad olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga. Mõlemat teeb välisministeerium. Legaliseerimist või apostilli on vaja juhul, kui välislepingud ei näe teisiti ette. Ukraina, Venemaa, Läti, Leedu ja Poola puhul ei ole neid dokumente vaja.

Lätis ja Leedus tegutsev ehitusettevõte Merko on samuti asutanud kohalikud ettevõtted, mis alluvad kohalikele seadustele, kuna makse tuleks maksta nii või teisiti: püsiv tegevuskoht tekib tavaliselt peale kuuekuulist tegevust ja nii lühikese ajaga ei ole võimalik ühtegi suuremat objekti valmis ehitada. Püsiva tegevuskohaga välisfirmat ja kohalikku firmat maksustatakse asukohamaa seaduste järgi. ?Põhimõte on lihtne: iga riik tahab saada oma territooriumil tehtud tegevusest kasu,? märkis Merko finantsdirektor Teet Roopalu.

Ando Noormets, Hansapanga suhtekorraldusjuht:

Olulisi erinevusi välis- ja kodumaiste ettevõtete kontode avamisel Hansapangas ei ole. Esmakordsel kohtumisel ärikliendiga palume tema esindajal täita kliendikohase ankeedi, milles tuleb esitada andmed ettevõtte asutamise, asutajate, omanike jms kohta. Lisaks palume kliendilt teavet ettevõtte senise tegevuse kohta. Ettevõtte nimel pangatoimingute tegemiseks peab olema väljastatud korrektne isiku esindusõigust tõendav dokument. Viie pangapäeva jooksul kontrollib pank andmeid ja kohtub kliendiga teist korda.

Rolan Jankelevit?, Lepik & Luhaääre advokaat:

Välismaal äri alustades tuleb arvestada, et Eesti nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikust ettevõtja teenitud ärikasum võib selles riigis saada maksustatud.

Eesti on sõlminud pea kõigi oma peamiste kaubanduspartneritega topeltmaksustamise vältimise lepingud, mis näevad ette, et partnerriigid võivad Eesti ettevõtjate välismaal teenitud ärikasumit maksustada, juhul kui Eesti ettevõtjal on välismaal olemas püsiv tegevuskoht.

Püsivaks tegevuskohaks on tavaliselt filiaal, kontor, tehas, ehitusplats või igasugune muu koht, millel on püsitegevuskoha tunnused. Üldjuhul loevad Eesti sõlmitud maksulepingud püsivaks tegevuskohaks äritegevuse kindlat asukohta, mille kaudu toimub täielikult või osaliselt ettevõtja äritegevus.

Maksulepingud ei eelda mingit formaalset õigust nimetatud koha kasutamiseks (omand, üür vms): piisab faktilisest kontrollist äritegevuse koha üle. See tähendab, et püsiv tegevuskoht võib mõnikord tekkida ka Eesti ettevõtja pikaajalisel tegutsemisel välisriigi ettevõtja kontori kaudu.

Lisaks peab püsiv tegevuskoht vastama teatud ajalistele nõuetele, millele viitab sõna ?püsiv?. Rahvusvahelises praktikas on peetud püsiva tegevuskoha tekkeks vajalikuks piiriks tavaliselt kuus kuud, ehitustegevuse osas ka kuni üheksa kuud. Samas sõltub ajaline piir suuresti äritegevuse iseloomust: väga lühiajaline, kuid pikema aja vältel korduv tegevus võib samuti püsiva tegevuskoha tekitada.

Püsiv tegevuskoht ei eelda tingimata personali olemasolu äritegevuse kohas. See on oluline näiteks serverite opereerimisega tegelevatele ettevõtjatele: teatud tingimustel võib välismaal asuv server olla iseenesest Eesti ettevõtja püsivaks tegevuskohaks välismaal. Ka juhul, kui välismaal tehakse tehinguid esindaja või agendi kaudu, kes on volitatud tegema ja korduvalt teeb Eesti ettevõtja nimel tehinguid, võib püsiv tegevuskoht tekkida nimetatud tehingute osas.

Juhul kui Eesti ettevõtja tegutseb välismaal nn sõltumatu esindaja kaudu, püsivat tegevuskohta ei teki. Selleks peab esindaja olema esindatavast nii majanduslikult kui juriidiliselt sõltumatu ning tegutsema oma tavalise äritegevuse raames. Esindaja sõltuvuse kindlaksmääramisel on oluline see, kui ulatuslikule kontrollile ta on allutatud.