Kundal suure investeeringu jaoks raha koos

?Ütleme, et protsessid on paigas ja liiguvad ehituse alustamiseni,? ütles ASi Estonian Cell juht Peeter Lodi. Tema sõnul on kavas ehitusega alustada sel suvel.

Paar nädalat tagasi sai Estonian Cell kinnituse viimasele, 108 miljoni euro (1,7 mld kr) suurusele investeeringule. Tegemist on sündikaatlaenuga, mida korraldab Raiffeisen Zentralbank Österreich AG.

Kuu aega tagasi kinnitas Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) 19 miljoni euro (285 mln kr) suuruse investeeringu ettevõtte omakapitali. Kokku on projekti maksumus 165 miljonit eurot (2,6 mld kr).

Plaanide kohaselt toodab ettevõte 500 tonni tselluloosimassi päevas, mis teeb aastaseks käibeks üle miljardi krooni. Tooraine on haavapuu ja see tuleb peamiselt Eestist. Kogu toodang läheb ekspordiks. Toorainet kulub 350 000 tihumeetrit aastas.

Tselluloositehasest saab Eesti Energiale Nitroferti järel suuruselt teine klient, mille aastane tarbimisvõimsus on 180 GWh elektrienergiat. See maksab ligi 100 miljonit krooni. Eesti Energia pressiesindaja Riina Vändre ütles eile, et leping Estonian Celliga on olemas. Lepingu üksikasjad on konfidentsiaalsed.

Ligi pool tootmiseks vajaminevast toorainest tuleb Eestist. Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) sõlmiti 2001. aastal leping, mille järgi kohustub RMK tehasele müüma 140 000 tihumeetrit haavapuitu aastas alates tehase tööle hakkamise hetkest. Seni läks haavapuit Eestist välja.

Estonian Cell on pärast 1960. aastaid esimene uus tselluloositehas, mis Eestis tegevust alustab. Valik langes Kundale, sest sealne linnavalitsus oli vastutulelik ja organiseeris 99 aastaks loa kasutada 80 hektarit maad tehase, laoplatside ja biopuhasti tarbeks. Maa kasutamise eest tuleb tasuda aastas ligi 320 000 krooni.

Ettevõtte tegevusega kaasneb 1,8 miljonit kuupmeetrit reovett aastas, mis vastab 40 000 elanikuga linna kogusele. Vesi tuleb Kunda jõest ja suundub läbi biopuhasti merre. Lisaks tekib ettevõttes aastas 500 tonni ohtlikke jäätmeid. Tselluloosi tootmisega kaasnevat keskkonnamõju on hinnanud nii Lääne-Viru keskkonnateenistus kui ka Eestimaa Looduse Fond, kelle nõudmisi peab ettevõte arvestama.