Teisipäev 21. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Remondist ja ehitusest tuleb kindlustusseltsi teavitada

Liina Leiten 07. aprill 2004, 00:00

Kindlustusseltside kinnitusel pole seina värvimine ega tapeedipanek teatamisväärt, kuid suurematest renoveerimistöödest, torude ja radiaatorite vahetamisest, kandekonstruktsioonide kallale minekust tuleb seltsi teavitada, soovitavalt kirjalikult. ?Näiteks torude lahtilõikamisel tekib sädemeid, mis võivad tulekahju tekitada,? toob näite riski suurenemisest If Kindlustuse riskihindamise osakonna juhataja Evelin Soots.

Õigusbüroo Inglist & Ko juhataja Aare-Matti Inglisti sõnul võib praktikas osutuda probleemiks näiteks lepingusse märgitud turvaseadmete töö tagamine remondi käigus. ?Näiteks valveseadmete puhul tuleb tagada vaba vaateväli,? räägib Inglist. ?Remondi ajal aga juhtub sageli, et kaamera ees on mõni telling või on juhtmed üldse maha võetud.? Võib ka juhtuda, et signalisatsiooni ei pandagi peale, kui töö käib hiliste õhtutundideni.

ERGO Kindlustuse juriidilise osakonna juhataja Ivo Viirese sõnul tuleb seltsi teavitada ka sellest, kui kindlustusrisk on suurenenud teiste isikute tegevusega. Näiteks toob ta mitme korteriga elamu katusetööde alustamise.

Riski suurenemisest teatamata jätmine võib ehitusest või remondist tingitud kahjujuhtumi korral kindlustusvõtja hüvitisest ilma jätta.

Kui kindlustusandja saab teate kindlustusriski suurenemise kohta, siis hindab ta, arvestades uusi asjaolusid, lepingu edasise jätkamise tingimusi. Võlaõigusseaduse järgi on kindlustusandjal õigus leping ka kohe üles öelda. ?Üheks selliseks näiteks on hoone pikemaks ajaks valveta jätmine ja selles elamise lõpetamine,? räägib Viires. Kui kindlustusrisk on suurenenud seoses teiste isikute tegevusega, siis peab kindlustusandja lepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt üks kuu.

Kui kindlustusandja ei pea kindlustuslepingu ülesütlemist vajalikuks, siis võib ta nõuda täiendavat kindlustusmakset. Kindlustusmakse suurendamisel arvestatakse seda, milline kindlustusrisk on suurenenud. ?Kui on suurenenud ainult tule kindlustusrisk, siis suurendatakse tule kindlustusriski kindlustusmakset,? selgitab Viires. Võimalik on ka, et selts lisaraha ei nõuagi.

Ehitamise ajal on võimalik kaitseks võtta kas kodukindlustus (eraehitiste puhul) või ehituse koguriskikindlustus (kõikidel juhtudel). ?Firmad võtavad tavaliselt koguriskikindlustuse, eraisikud püüavad suuremat kulutust vältida ja läbi ajada kodukindlustusega,? sõnab Soots.

Kui kodukindlustus hõlmab kaitset tule, loodusõnnetuse, vandalismi, varguse, veekahju vastu, siis ehituse koguriskikindlustus tähendab kindlustuskaitset muudegi võimalike ehituse ajal tekkivate ootamatuste vastu. ?Kui hoonekindlustuses on lepingus loetletud riskid, mille puhul selts maksab, siis ehituse koguriskikindlustuses on asi vastupidine ? kokku on lepitud juhtumid, mille puhul selts ei maksa, näiteks projekteerimisvead, masinate sisemised rikked jms,? selgitab Inglist.

Ehituse koguriskikindlustus katab kokkulepitud ehitusmaterjalidele, ehitusmasinatele ja seadmetele ning juba olemasolevatele ehitistele tekkinud kahjud. Seejuures hüvitatakse ka näiteks ehitaja vastutus kolmandate isikute ees (värvimise käigus satub värv möödasõitvale autole; midagi kukub kellelegi pähe jne). Ehituse koguriskikindlustuse võib sõlmida nii ehituse omanik kui ka ehitusettevõtja.

  • Toivo Voit, kindlustusõigusbüroo Kindlustusabi juhataja:
    Kindlustustingimused on seltsides läinud järjest kliendivaenulikumaks. Need on kirjutatud üha peenemalt ja peenemalt, nii et kindlustusvõtja on samast hetkest, kui ta annab allkirja, käsist ja jalust seotud. Kas kindlustusvõtja saab hüvitist või mitte, ei sõltu alati mitte niivõrd sellest, mis juhtus ja kuidas ta käitub, vaid sellest, kuidas selts tahab mingit lauset kasutada.

Näitena võib tuua If Kindlustuse tingimused, kuid mingit raskust pole selliseid punkte leida ka teistest seltsidest. If Kindlustuse tingimuste ÜU 20021 p 27 sätestab loetelu isikutest, kelle eest kindlustusvõtja vastutab. Nende seas on lisaks kindlustatule temaga koos elavad pereliikmed, vara seaduslik valdaja, vara kasutavad isikud jmt. Kui need isikud ei täida kindlustuslepingu tingimusi, siis leitakse, et kindlustusvõtja on lepingut rikkunud. Selle punktiga on loetletud sisuliselt kõik võimalikud isikud, kes objektil on. Näiteks kui minu hotellis jääb klient suitsuga magama ja hotell põleb maha, siis mina olen lepingut rikkunud ega saa minna seltsiga kohtusse, sest olen nende mängureeglitele alla kirjutanud. 90?95% kahjujuhtumitest on aga seotud mõne isiku tegevusega, mistõttu peaaegu iga juhtumi korral on võimalik öelda, et lepingut on rikutud.

Tingimuste järgi peab kindlustusvõtja tagama, et isikud, kelle eest ta vastutab, esitavad kindlustusandjale dokumente, kirjalikke seletusi, vastavad suuliselt ja kirjalikult kindlustusandja küsimustele, osalevad kindlustusandja palvel sündmuskoha või kahjustatud vara ülevaatamisel. Tööandjal ei ole aga õigust sundida oma töötajaid ei tööajal ega vabal ajal minema kindlustusele seletusi andma. Veelgi vähem on tal õigust ja võimalusi saata kindlustusele seletusi andma oma motelli või restorani külalisi.

Lisaks ei saa hüvitist, kui isik, kelle eest kindlustusandja vastutab, esitas kindlustusandjale ebaõigeid andmeid.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:20
Otsi:

Ava täpsem otsing