Inimkapitali saab mõõta

Milline oleks sinu ettevõtte väärtus, kui sinu heaks ei töötaks homsest ükski inimene? Töötajate ehk ettevõtte inimkapitali lahkudes ei muutu enamikul juhtudel firma varade väärtus bilansis, kuid tegelikult on sellisel ettevõttel veel vaid teatud kinnisvara ja seadmete jääkväärtus, ei midagi enamat. Ilma inimkapitalita puudub mis tahes ettevõttel uue väärtuse loomise ja kasumliku tegutsemise potentsiaal.

Ettevõtte materiaalsete varadega on asi selge. Neil on konkreetne soetusmaksumus, need kantakse kas kuludesse või käsitletakse investeeringuna ja amortiseeritakse. Väga selgelt osatakse arvutada investeeringute tasuvust.

Inimeste puhul on koolitus-, arendus- ja palgakulu kuluartikkel. Inimesed on kulu, neile kulutatud aega ja raha ei peeta raamatupidamise seisukohalt investeeringuteks, kuigi oma sisult nad seda on. Ka pole olemas kokku lepitud ning kõigi poolt aktsepteeritud mudelit, mille alusel seda teha sarnaselt näiteks üldtunnustatud raamatupidamisreeglitega, kuigi inimeste abil luuakse tänapäeval suuremas mahus väärtusi kui masinatega.

Firma inimressursi seisundit puudutavate otsuste tegemiseks kasutab juht tihti ainsa vahendina oma ?sisetunnet?, kuid ta vajab tegelikult reaalset mõõtevahendit, et oma ?sisetunnet? kontrollida, saamaks objektiivset, numbrites väljenduvat pilti oma firmast ning näha firma tegevuses konkreetseid kitsaskohti.

Näiteks võib oma firmat vähe tundev juht müügitulemuste parandamiseks saata töötajad müügi- või teenindusoskusi lihvima, kuigi kehvade tulemuste põhjus on hoopis mujal ? ebakompetentses juhtimises, inimeste omavahelistes halbades suhetes, puudulikus infoliikumises, väheses motiveerituses.

Sarnastes situatsioonides on erinevatele juhtidele abi olnud inimpotentsiaali indeksist (Human Potential Index ? HUPO). See on uudne inimkapitali mõõtmise tööriist, mis on välja töötatud vastavalt ettevõtte igapäevastele vajadustele. HUPO on mõeldud kasutamiseks eelkõige firma või organisatsiooni tippjuhtkonnale, personalijuhile, osakonnajuhile ja juhtimiskonsultandile.

Lühidalt öeldes mõõdab HUPO inimeste kollektiivset väärtuste loomise potentsiaali organisatsioonis.

HUPO toimivust katsetati ja analüüsiti rohkem kui 14 000 inimese peal. HUPO mudeli loojad on pikaajalises koostöös praktikutega defineerinud personali ehk inimkapitaliga seotud küsimused, mis mõjutavad enim firma majandustulemusi.

Need on koondatud kolme valdkonda, milleks on motivatsioon, oskused ja töökeskkond ning juhtimine. Suurte rahvusvaheliste firmade hulgas läbiviidud küsitlused näitasid, et firmajuht vajab vahendit oma ettevõtte inimressursside mõõtmiseks, sest ?mida ei saa mõõta, seda ei saa juhtida?.

Teada-tuntud probleem on, kui personalijuht räägib tippjuhist täiesti erinevat keelt ja leiab end tihti olukorrast, kus ta ei suuda majandusharidusega tippjuhile inimressursi seisundit arvude keeles esitada. HUPO on säärasel puhul abivahend, mis aitab personalijuhil oma seisukohti tippjuhile arusaadavaks teha. Seeläbi saab ka personalijuht teha oma tööd paremini ja pakkuda lisaväärtust organisatsioonile tervikuna.

Osakonnajuhtidel tuleb tihti anda tippjuhile aru oma osakonna töötulemustest ja selgitada, miks need võrreldes teistega on sellised, nagu nad parasjagu on. Et HUPO annab võrreldava aluse organisatsiooni erinevate üksuste mõõtmiseks, saaks ka sellest murest lihtsalt üle. Üksusejuhil aitab HUPO saada olukorrast tõese pildi ning töötada välja õiged ning efektiivsed tegevusplaanid.

Juhtimiskonsultant tuleb ettevõttesse kõrvaltvaatajana ja saab teha ettepanekuid konkreetsetes juhtimisvaldkondades. Talle on HUPO abiks ettevõttest kiire ja samas tõese üldpildi saamiseks ja kriitiliste valdkondade kiireks leidmiseks. Tänapäevaste juhtimisvahenditega saab kasutusele võtta ettevõtte kõik varad, kaasa arvatud inimkapitali. See on hädavajalik, sest firma ei saa jätta kasutamata olulist osa oma väärtuse loomise võimest.

Autor: Kaia Kirs