Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

1. mai ei too logistikakatastroofi

Mait Marran 13. aprill 2004, 00:00

Suure tõenäosusega saavad muutuste mõjud Eesti ettevõtetes olema sarnased nagu nende riikide ettevõteteski, kes liitusid Euroopa Liiduga varem. Seetõttu on meil hea teada näiteks Soome ettevõtete kogemusi muudatustest ELiga liitumise hetkel ja mõni kuu peale liitumist.

Balti Logistika esindab Eestis juhtivat logistikafirmat EXEL, kellel on kontorid ka Soomes. Järgnevalt toon välja EXELi Soome müügi- ja marketingidirektori Janne Jaskara poolt kirjeldatud positiivsed ning negatiivsed mõjud vahetult peale ELiga liitumist.

Annan ka omapoolse hinnangu, et millised võivad olla vastavad mõjud Eesti puhul.

Üldkommentaarina ütles Janne Jaskara, et kogu protsess läks Soomes küllalt sujuvalt ja praktiliselt keegi ei mäleta mingi suuri probleeme ei tolli, uute seaduste ega töökorraldusega.

  • impordi- ja ekspordiprotseduurid kiirenesid Soome ettevõtete jaoks. Polnud enam vajadust kaupade kohta käiva detailse info järele, sest soetamisel polnud kaupade täpne klassifitseerimine enam vajalik, see tähendas transiitaegade lühenemist peale Euroopa Liiduga liitumist.

Eestis juhtub kindlasti samamoodi, et tänu lihtsamatele tolliformaalsustele ja piiriületustele ELi sisesed transiitajad lühenevad.

Kuna kaubavarude kujunemisel on üheks mõjuriks transiitaeg, siis saaksid Eesti ettevõtted peale ELiga liitumist vähendada lühema transiitaja tõttu oma kaubavarusid. Eesti eksportöörid saaksid oma ELi klientidele pakkuda jällegi lühemat tarneaega, ehk suuremat paindlikkust, mille tõttu võidakse suurendada ärimahtusid ELi klientidega.

  • kaob vajadus tollivormistusnõuete selgitamiseks teistes ELi riikides. Kui varem pidid nii Soome kui Eesti ettevõtted enne tehingu teostamist ennast kurssi viima teise riigi tollivormistusnõuetega, siis ühises majandusruumis seda vajadust enam pole. Kaob ära nõuete mittetundmisest tulenev risk, mis tähendab, et selle võrra ärisuhete riskitase väheneb.

  • veofirmad hakkavad kaupasid tooma erinevatesse terminalidesse. Soomes polnud enam vahet kas tegemist oli tavalise terminali või tolliterminaliga. Loomulikult muutus võimalikuks ka saadetiste otse kohalevedu kliendile ja seda võis teha ilma igasuguse eelneva (tolli) teavituseta. Eestis toimuvad need muutused samamoodi.

  • esialgu halvenes saadetiste liikumise jälgitavus nii transpordiettevõtetes kui klientidel endil, sest importkaup ei pidanud saabuma enam tolliterminalidesse. Kaubad laeti lihtsalt terminalidesse maha või viidi klientidele kohale infosüsteemidesse jälgi jätmata. Selle negatiivse mõju kõrvaldamine võttis pisut aega, enne kui transpordiettevõtted parandasid oma tegevusprotseduure ning viisid sisse vajalikud muudatused infovahetuses klientidega.

Eesti importijad on harjunud seni saama ladustamisteateid, mille järgi on selge, et kaup on jõudnud tolliterminali. Kui peale 01. maid enam neid teateid ei saabu, tuleks eelnevalt logistikapartneritega kokku leppida, kuidas ja millises vormis peaks toimuma kliendi teavitamine kaupade saabumisest.

  • võimalikud tööjõumuutused, sest transpordi- ja tollivormistusprotseduuride lihtsustumine tähendas Soomes ka seda, et samade tegevuste teostamiseks läks vaja väiksemat arvu inimesi, kellel ei pidanud varasemaga võrreldes olema enam nii kõrged ametialased teadmised ning oskused. Soomes mõjutas see kõige rohkem autotranspordiettevõtteid.

Eestis saab see mõju olema tõenäoliselt sarnane. Kliendi seisukohalt võib muudatus olla selline, et kui olite transpordifirmas harjunud seni suhtlema näiteks ekspediitor Jüriga, siis võib juhtuda, et mõne aja jooksul peale EL-iga ühinemist vastab teile hoopis ekspediitor Mari, kes on kas võetud Jüri asemel tööle või kellele on antud täiendavalt Jüri senised ülesanded.

Tõenäoliselt peale 1. maid transpordi- ja logistikateenuse kasutajale midagi väga suurt ei muutu ja paanikaks pole põhjust. Pigem on muudatused väiksemad, pikaajalisemad ja pidevad. Kindlasti tasub võimalikud muutused oma logistikapartneriga läbi arutada, et muuta potentsiaalsed ohud enda võimalusteks.

Kui aga lähtuda rahvatarkusest, et parem karta kui kahetseda, siis soovitaksin klientidel siiski mitte jätta oma kaupade laekumisi nädalatele 18 ja 19. Nädalal 18 võib seoses Aasiast tulevate kaupade suurema hulgaga olla tollil rohkem tööd ja nädalal 19 võib olla veel esialgne segadus uuele süsteemile üleminekul.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:21
Otsi:

Ava täpsem otsing