Riskikapitalifondi idee on tekitanud kaks vastandlikku leeri

Kristiina Randmaa 16. aprill 2004, 00:00

Rahandusminister Taavi Veskimägi ütles, et suhtub riskikapitalifondi ideesse konservatiivselt, sest ei soovi võtta riigi rahaga liigseid riske. ?Väga kerge on raha toimetada mingisse fondi, kuid vaja on kontseptuaalset lähtekohta, et mis kännu tagant see meid välja aitab,? ütles Veskimägi. Tema sõnul tuleb enne fondi loomist üle vaadata tänane rahakasutus samal eesmärgil, näiteks EASi starditoetused.

Märtsis andis valitsuskabinet riikliku riskikapitalifondi ideele põhimõttelise heakskiidu, lõpliku versiooni esitab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valitsusele tuleval kuul. Põhiliseks vaidlusküsimuseks on rahastamine, hetkel kaalutakse vajaminevat 500 miljoni krooni võtmist riigieelarvest või stabiliseerimisreservist.

Majandusminister Meelis Atoneni sõnul on riskikapitalifondi loomise otsus oluline ja pikaajalise mõjuga. ?Alustavate innovatiivsete ettevõtete finantseerimise ülesannet ei täida üheski Euroopa riigis erasektor,? ütles ta ja põhjendas seda klassikalise turutõrkega.

Sama meelt oli ka riskikapitalifondi töögrupi liige, MicroLinki juht Allan Martinson, kes ütles, et riskikapitalifondi põhieesmärk on innovaatilisus, lisaväärtus Eesti majandusele ja turu ebaefektiivsuse vähendamine. ?Kui meie tänased puidutöötlejad ja kaevurid ei hakka looma olulist lisaväärtust, siis ei kasva meie majandus rohkem kui 5% aastas,? ütles ta. Martinsoni sõnul võiks teadmispõhised tehnoloogiaettevõtted kasvatada SKT 7%ni.

Martinsoni kinnitusel on mitu varianti, kui suur oleks riskikapitalifondi haldusüksus ? see võiks olla 3?4 töötajaga või ka 10?15 töötajaga. Esimene võtaks fondi aastas fondi mahust 2%, teine 3?4%.

Temale oponeeris Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni kuuluv Janno Reiljan, kes sõnas, et ettevõtted ei oska praegu ära kasutada neid stardiabi võimalusi, mis olemas on. Tema sõnul ei tohiks riskikapitalifond olla ühe sektori toetamise kapital, vaid uute ideede toetamise fond. ?Mis on need meie IT-sektori originaalsed ideed, mida välismaal pole rakendatud?? küsis ta. ?See ei käi nii, et paneme IT-firmadele toe alla ja toetame nende äri. Mulle tundub, et üks sektor tahab iseenda projektidele raha jaotada,? ütles ta.

Riskikapitalist ja investeerimispanga LHV üks omanikke Rain Lõhmus märkis, et riskikapitalifond on riigi jaoks riskantne projekt, sest keegi ei tea, kui edukaks võib see kujuneda. ?Mina olen hästi skeptiline selle suhtes, et panna inimesed, kes ise ei riski, teiste rahaga möllama. Asi kipub lõppema raiskamise või varastamisega,? ütles ta. ?Ma kardan, et fondi juhtide ja tehnoloogiasektori juhtide huvid kattuvad, inimesed nii või naa vahetavad paati. Lisaks ei arva ma, et Eesti tulevik on vaid tehnoloogia.?

Riskifondi kümnest projektist kuus kukuvad läbi, kaks teenivad raha tagasi, ühest saab hea tulu ja viimasest vapustav rahamasin.

Investeerida tuleb aga võimalikult paljudesse ja võimalikult erinevatesse firmadesse, kirjeldab Taani riikliku riskifondi Vaekstfunden investeeringute juht Christen Estrup 4,7 miljardit Eesti krooni haldava fondi rusikareegleid.

Vaekstfunden on analoog Soome riiklikule riskikapitalifondile Sitra ja Rootsi Industrifondenile, mille eesmärk on toetada väikeste ja keskmise suurusega firmade innovaatilist tegevust. Fond annab raha uudse idee väga varases etapis, mil läbikukkumise risk on kõrge ja pankade huvi väike.

Taani fond sai algkapitali 4,7 miljardit krooni riikliku kindlustusfirma müügist 1992. a. Raha paigutati riigi võlakirjadesse, mille tulust toetati sooduslaenudega innovaatilisi firmasid. 2001. a muutis fond strateegiat ? toetusinstrumendilt riskikapitali fondiks. Nüüd on esikohal aktiivsed investeeringud innovaatiliste kasvufirmade aktsiakapitali ja vahetusvõlakirjadesse. Reeglina erasektoriga kahasse. Olemas on ka laenugarantiide instrument, lisaks investeerib fond erasektori riskikapitalifirmadesse. Prioriteetsed valdkonnad on biotehnoloogia ning IT ja telekommunikatsioon.

Investeeringuteks fond riigilt raha ei saa, küll aga annab riik aastas 52 miljonit krooni kulude katteks.

?2003. a oli raske aasta,? ütles fondi majandusanalüüsi ja arendusosakonna juht Rolf Kjaergaard, nimetades tehnoloogiasektoris jätkunud mõõna. 2002. a lõpetas fond 346 miljoni krooniga miinuses. Sarnane oli ka 2003. a. See aasta peaks tulema parem, kogu sektor on optimistlikum.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing