Kehakeel annab lisainfot

Võib juhtuda, et tehakse ennatlikke järeldusi kandidaadi kehaasendist. Näiteks räägib intervjueeritav oma edukast klienditeenindamise kogemusest, ise aga istub käed rinnal risti ning vaatab aknast välja. Tõesti, üheks põhjuseks verbaalse ja mitteverbaalse keele erinemisel võib olla valetamine või ebameeldiv jututeema. Kuid arvestama peaks, et kandidaat võib olla närvis (mis seal salata, tööintervjuu on pingeline situatsioon) või ta lihtsalt on harjunud mõeldes kaugusesse vaatama. Samas on mitteverbaalne eneseväljendamine õpitav. Professionaalsetel luiskajatel võib see olla detailideni paigas: suhtlemisnurk 90 kraadi, optimaalne pilkkontakti määr, ?estid ja pooside vahetamise sünkroonsus.

l Alati tasub tausta uurida ning eriti hoolikalt siis, kui jutt tundub liiga hea, et olla tõsi. Näiteks müüs müügiesindaja värbamisel toimunud grupiintervjuul kandidaat ennast ülihästi. ?estid, näoilme, hääletoon lisasid jutule kaalu. Hiljem, juba tööl olles tuli välja, et sama oskuslikult suudab ta ka firmasiseseid intriige punuda ning tükiks ajaks oli sisekliima rikutud.

Kehakeel võib aimu anda ka inimese suhtumisest. Näiteks oli grupiintervjuul neli kandidaati, neist kolm istus sirgelt, üks aga lebas röötsakil toolil. Valituks osutus viimane, kuid poole aasta pärast lahkus ta firmast, sest ta suhtumine töösse oligi selline, nagu tema istumisasend väljendas ? ükskõikne ja hoolimatu.

Vahel hämmastab, et paljud inimesed ei ole ära õppinud käepigistust ning ulatavad lõdva käe, halvemal juhul väldivad ka pilkkontakti. Kõikvõimalikes edu- ja elamisõpetustes räägitakse esimese mulje tähtsusest: kui olukord nõuab, tuleb kätt anda, pigistus peab olema optimaalse kestvuse ja tugevusega.

Autor: Heli Zilensk