Kõik on võimalik

Hetkel võib ta ilmest välja lugeda vaid ääretut üllatust, mis asendub kurvastuse ja ahastusega. Ta päikeseallergiat põdev, alati musta kandev ja napisõnaline ihukaitsja Ali ning rüütlitiitlit ihkav läbinisti hea ja lojaalne vahtkonnaülem Priist on hetk tagasi teatanud kohutava uudise ? perekond eesotsas tema kihlatu Tiberiusega hauvad Sabrina vastu kohutavat vandenõu. ?Kui me kohe midagi välja ei mõtle, on teie elu suures ohus, ning meie andmetel plaanitakse teid mõrvata just nõukogu istungil,? räägib Priist, silmad tõsised.

Sabrina peidab näo kätesse, et naeratust varjata. Tubli, Juuli, mõtleb ta. Kammerneitsi on oma ülesandega hakkama saanud ja truudesse teenritesse vajaliku mõtte süstinud.

Pool tundi hiljem, pärast pingsat arutelu laskub Ali põlvili ning teatab pühalikult: ?Ali võib tappa, kui vaja.? Jää on murtud. Sünnib koletislik mõrvaplaan, mille järgi tapetakse üllatusrünnakul kogu suguvõsa. Sabrinast saab Arnshelmide uus juht ning kogu varanduse valitseja. Truud teenrid ei aimagi, et nad on selles mängus vaid etturid, kes täidavad ette nähtud rolli.

Arnshelmide perekonnanõukogu on kogunenud Purdi mõisa. Majaperenaine Sabrina Arnshelm näitab sugulastele uhkelt oma valdusi ? sammastega terrassi, suurejoonelist aeda, võluvaid treppe. Tema kihlatu Tiberius võidab oma tagasihoidlikkusega kiiresti kõigi daamide südamed. Vaid armsama nõudmisel on ta nõus ikka ja jälle oma kangelastegudest pajatama. Romantiline on ka noorte tutvumise lugu ? päästis ju Tiberius neitsi Sabrina röövlite käest, hirmutades minema kümme kurjamit. Sugulased kuulavad ja noogutavad: see on õige härrasmees. Nüüd võib Sabrinale ka nõukogus rohkem sõna anda ? mehenaine on ikka täiskasvanud naine.

Kuni härrad ja daamid rõdult jõevaadet imetlevad, katab teenijaskond ballisaalis laua. Õhtul tuleb kindlasti tants, muusikud on kutsutud ja nagu tellimise peale on saabunud ka rändnäitlejad. Tõotab tulla lõbus õhtu. Igavesti jahil oleva Lihula lossi peremehe Lucius Ausa abikaasa Gertrud on kaasa võtnud narri, kelle veiderdused aadlikud heatahtlikult muhelema panevad. Ainult Purdi mõisa õuemaag vana Elderwan on morn.

Sabrina ootab kannatamatult paraadi. Vaid nelja nädala eest palkas Priist ümberkaudsete talumeeste seast sõdalased, kuid kallite sugulaste kaasa toodud sõjamehed näivad olevat veelgi viletsamas vormis. Pikk sõda on oma jälje jätnud ka Arnshelmidele, kes ometi otsesest vaenust kõrvale hoidsid. Kui tekkis vältimatu vajadus poolt valida, jäid Uue Ilma ainsate ülikute väed alati lahingusse ühe päeva hiljaks. Teed on ju talvel viletsad.

?Üks rändaja tahab sind näha, emand.? Juuli Tuul on Sabrina kauaaegne kaaslane ning lähim sõber, kellega ta jagab kõiki väikesi ja suuri räpaseid saladusi. Tema juba niisama tülitama ei tule. Sabrina vabandab ennast ja lippab trepist alla. Üks räpane, haisev ja nartsudes noor mees väidab, et tal on kiri, mis võiks Arnshelmide pealikku väga huvitada. Arnshelmidel ei ole pealikku, ütleb Sabrina peaaegu välja, kuid saab sõnal sabast kinni. Kümme müüd ning kiri vahetab omanikku. Ja lendab sama kiiresti ahju. Kuidas üldse pääses ringlema kiri, kus närakasmaag kohtu all kirjeldab, mil kombel ta tappis Katariina Arnshelmi ja tema tütre. Tõelise tütre. Tõelise Sabrina Arnshelmi. Oleks see kiri valedesse kätesse sattunud

Allkorrusele on kogunenud palju võõrast rahvast. Lisaks sugulaste sõjameestele on siin kaubitsejaid, ennustajaid, kunstnikke, kerjuseid, taimetarkadest herbalistid. Vahtkonnal on käed-jalad tööd täis.

Juhuslikult saabub Ordu, tuntud kui valguse eest võitlevate rüütlite vennaskond, suurim sõjaline ja sõltumatu jõud Uues Ilmas. Ärevad uudised ? mõisa ümbruses hulguvad kummalised kambad. Karvased mehed, sõnu välja ei ütle, urisevad vaid. Kihvadega. Suurte nuiadega.

Ei lähegi kaua, kui metslased lausa mõisa sisse hakkavad ronima. Vahtkonnast jääks väheks, õnneks on kohal Ordu, kes eesotsas vapra Karmusega kollidest neli vangi võtab. Kaks neist ründab ülekuulamisel valvureid ja notitakse maha. Kaks jääb vangikongi. Selgub, et tegemist on luurerühmaga, kes läbi koobaste Vanast Ilmast siia murdnud. Sabrinal pole aega nendega tegelda, see on Priisti ja vahtkonna rida.

Kümme minutit nõukoguni, kümme minutit planeeritud veresaunani. Sabrina on mures, et rünnakus peab hukkuma ka Tiberius. Ent küllap leiab pärast preestri, kes kihlatu taas elule toob, lohutab ta ennast. Närvid on viimseni pingul. Jalad ei kanna hästi, põlved on nagu vatist. Ja just sellisel hetkel tahab üllas Tiberius oma kihlatuga nelja silma all vestelda.

?Võta mu mõõk,? ulatab aadlik oma relva, silmad vilamas, jalalt jalale tammudes. Sabrina ei tihka. Siin peab olema mingi nipp. On see mingi maagia, äkki on mõõga käepide mürgiga immutet? Uues Ilmas ja eriti aadelkonnas jäävad ellu vaid ettevaatlikud ja kahtlustavad inimesed, Sabrina on kahtlemata üks neist.

Tiberiusel on rääkida kohutav lugu. Lugu pettusest ja valest. Sellest, kuidas nende tutvumine, valgel ratsul ilmumine ja röövlite käest päästmine oli lavastus. Kuidas tegelikult on Tiberiusel kusagil naine ja laps, keda hoiavad vangis tundmatud mustade jõudude teenrid. Ja kuidas ta sai kuu aega tagasi kirja, milles nõutakse tema saamist Arnshelmide juhiks või muidu...

?Sa kas abiellud minuga ja annad volitused nõukogu juhtida mulle, või siis pigem tapa mind.? Tiberiusel on pateetika käpas. Ent ta paistab seda tõsiselt mõtlevat. Ta näitab ka anonüümkirja mustade jõudude teenritelt, kus kõik nõudmised täpselt paigas.

Sabrina saab esimesest ?okist kiiresti üle. Kiri! See on just see alibi, mida vaja. Nüüd saab kogu rünnaku Tiberiuse süüks ajada. Ja probleem, kuidas petturist armsam hiljem surnuist üles tõsta, jääb ka ära.

Rünnak kukub läbi, nagu maa alt tormab kohale Ordu ja ravib haavatud. Ent Sabrinal õnnestub Tiberius süüdi lavastada, hoolimata kirja kaotsiminekust. Reeturlik kihlatu toimetatakse vangikongi, daamid kogunevad pisaraid valavat Sabrinat lohutama. Ball jääb loomulikult ära.

Hilisõhtul läheb Sabrina koos ühe herbalistiga välja, et hingata värsket õhku ja proovida taimetarga uut tubakat. Ootamatult ründavad neid röövlid ning seekord pole kangelasest kihlatut, kes lossiemandat päästa võtaks. Tuhandeks tükiks raiutuna jätavad võõrad Sabrina mõisa trepile lamama. Kui Ordut poleks majas, ei leiduks nii vägevat preestrit, kes ta taas kokku panna oskaks. Ainult üks sõrm ning kotike kompromiteerivate dokumentidega jäävad kadunuks.