Ajajuhtimise aluseks on väärtushinnangud ja eesmärk

Igal inimesel on oma väärtushinnangud. Kas elan selleks, et töötada, või töötan selleks, et elada? Kas käin tööl või teen tööd? Kas soovin kasutada aega otstarbekalt või nautida head seltskonda? Ajajuhtimise seiskohalt on oluline eristada tööaega ja isiklikku aega. Suurem efektiivsus töös võimaldab võita isiklikku aega.

Oluline ajasääst ei tulene sellest, et me teeme tööd õigesti, vaid sellest, et me teeme selle aja jooksul õiget tööd, s.o tööd, mis lähtub meie eesmärgist. Seetõttu on otstarbekas aega analüüsida ja juhtida mitte ajakulutajatest, vaid eesmärkidest lähtuvalt. Ajasääst tuleneb fokuseeritud ja eesmärgistatud tegevusest.

Olulisem ajavõit organisatsioonis tuleneb organisatsiooni kui terviku töökorralduse täiustamisest, mitte üksiktöötajate individuaalsest ajajuhtimisest ja vaprast võitlusest organisatsiooni ebaefektiivsusega. Tähtis on planeerida ja kooskõlastada oma tegevust teiste huvigruppidega ? kaastöötajad, kliendid, äripartnerid, omanikud ? ja mõelda nii enda kui ka organisatsiooni tulevikule.

Töö tulemuslikkuse mõõtmiseks on otstarbekas kasutada mõõdikuid, mis ei tähtsusta kohaloldud aega, vaid tehtud ?õiget tööd? (tee tööd, milleks tööandja on sind palganud) ja töö tulemuslikkust. Kindlasti on hulk ametikohti (tuletõrjujad, valvelukksepad jt), kus peab kellaajast kellaajani kohal olema, ja parem, kui on vähem tulekahjusid kustutada ja ootamatult purunenud seadmeid remontida, kuid kas soovime saada parimaks tuletõrjujaks või efektiivseks lisandväärtuse loojaks? Esmane eesmärk ei ole aega säästa, vaid ajaühikus rohkem nii materiaalset kui ka mittemateriaalset lisandväärtust luua. Mida väiksemaks muutub füüsilise töö osakaal lisandväärtuse loomisel, seda olulisem on mõõta töö tulemuslikkust, lähtudes töö tulemusest, mitte kulutatud ajast. Alati ei peagi aega säästma, vaid tuleb tegeleda suuremat lisandväärtust loovate tegevustega.

Autor: Sander Karu