Rahandusminister näitab võhiklikkust

Eesti rahandusminister meenutab mulle üha enam mustlast, kes arvas, et hobust saab õpetada elama ilma söömata. Mustlane eksperimenteeris oma hobusega, aga minister tahab seda teha kõigi Eesti omavalitsustega.

Veskimägi on kusagilt kuulnud, et eelarve peab olema tasakaalus ja laenata pole hea ning arvab, et see ongi kogu valitsemiseks vajalik tarkus. Seejuures ei paista ta mõtlevat sellele, kas ka ta ise ei ole süüdi selles, et paljudel omavalitsustel tuleb sel aastal siiski raha laenata.

Nii näiteks kinnitas rahandusminister mullu valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja maamaksuseaduse eelnõud Riigikogule esitades: "oluline on rõhutada siin ka seda, et muudatused ei tule /.../ kohalike omavalitsuste arvelt". See on ju vale! Kui rahandusministeerium oleks tahtnud tulumaksuseaduse mõju riigi kanda jätta, poleks omavalitsustele tulu eraldamise määraks brutotulust pidanud saama mitte 11,4%, vaid 12%.

Selle asemel võtab rahandusministeerium omavalitsustelt ümmarguselt 200 miljonit krooni. Rahandusministri vale teeb eriti küüniliseks asjaolu, et ta kasutas 11,4% suuruse brutotulu jätmist omavalitsustele ettekäändena tasendusfondi kärpimiseks 280 miljoni krooni võrra.

Kokku tähendas see omavalitsustele peaaegu poole miljardi krooni suurust auku 2004. eelarveaastaks. Seda lisaks eelnevale 2 miljardi krooni suurusele alafinantseeritusele. Kõige enam kaotasid sellise reformi tõttu suurima keskmise brutosissetulekuga vallad ja linnad, nagu Viimsi ja Tallinna ümbruse vallad, aga ka Tallinn ja Tartu. Omavalitsustele laekuva tulumaksu arvestamise üleviimine brutotulu alusele tähendas Tallinnale sel aastal umbes 120 miljoni kadu. Veel valelikum kui maksudega vassimine on rahandusministri väide, nagu elaks Tallinn teiste omavalitsuste arvel.

Tallinn, kus toodetakse pool Eesti SKTst, kus laekub suurim osa maksudest ning mis ise omavalitsusena kulutab alla 4% Eesti SKTst, ei saa teiste arvel elada. Küll pakub Tallinn inimestele mitmekümne kilomeetri raadiuses tööd ja tagab nende koduvaldadele suure osa tuludest. Samuti laekub Tallinnast lõviosa Eesti riigieelarvesse laekuvast käibemaksust ja aktsiisidest, millest Tallinna linn ei saa endale praktiliselt sentigi. Eesti riigieelarve elab Tallinna arvel, mitte vastupidi.

Oleme Tallinnas päris hästi toime tulnud ja tuleme ka edaspidi. Samas oleks riigi vastutustundlikuma poliitika korral kogu Eesti areng kiirem. Helsingi kulutab ühe elaniku kohta 96 000 krooni, meie aga 11 000. Just tänu sellistele kulutustele on Helsingi pääsenud maailma parimate investeerimiskohtade loetellu.

Lõpuks soovin teada, millega rahandusministeerium põhjendab seda, et aprillis laekus Tallinna eelarvesse ainult 132 miljonit krooni tulumaksu. See eeldab, et selleaastane aprillikuu brutotulu Tallinnas oli 18% väiksem kui selle aasta märtsis.