Kolme aasta pärast tuleb Eesti passi isikuandmetega raadiokiip

Heikki Kirotar 06. mai 2004, 00:00

Ühtlustatud vorm ja sisu tagab, et kõik piirivalvurid näeks juba kaugelt - reisija on EL riigi kodanik. Lisaks sarnastele elementidele, nagu bordoopunane kaanevärv, on iga riigi reisidokumendi kujunduses säilitatud rahvuslik omapära.

EL ametlikke keeli on nüüd nii palju, et kõik nad ei mahu senise kujundusega passi. Seni on passi olnud võrdselt kõikide riikide keeled.

Selle põhimõtte jätkamine tähendab olulisi muudatusi passi kujunduses. Hispaania ja Portugali liitumisel 1. jaanuaril 1986. a ning Austria, Soome ja Rootsi liitumisel 1. jaanuaril 1995. a täiendati Nõukogu otsust peale uute riikide liitumist. Otsuse muudatused võeti vastu mõlemal korral ligi 6 kuud peale liitumise toimumist.

Esimesed biomeetriliste andmetega Eesti passid saavad valmis 2007.a suvel või sügisel. KMA hinnangul ei toimu see enne 1. juulit 2007. Biomeetrilised andmed on täiendav abivahend piiri ületavate inimeste kontrollimiseks.

Praegu on läbivaatamisel EL Nõukogu määruse eelnõu, millega sätestatakse biomeetriliste andmete lisamine reisidokumentidesse. Määruse rakendamine on kohustuslik kõikidele liikmesriikidele. Eelnõu kohaselt kantakse passi biomeetriliste andmetena inimese näokujutis elektroonilisel kujul.

Pilt salvestatakse kontaktivabasse kaugloetavasse kiipi. Lisavõimalusena on ette nähtud ka sõrmejälgede kasutamine samal moel, kuid see toimub iga liikmesriigi enda otsuse järgi. Määrusest tulenevaid kohustusi ei pea koheselt täitma, vaid selleks on antud üleminekuperiood vajalike ettevalmistustööde tegemiseks. Õhukese kontaktivaba kiibi esimesed prototüübid olemas, kuid töökindla mudeliga läheb aega.

Muutuste tegemine sõltub ka tehnoloogia arengust. Hetkel on olemas mõned töötavad kontaktivaba kiibi prototüübid, mille töökindlust järjest testitakse. Kiibi laius on ideaalis mõned millimeetrid ning paksuseks mõned kümnendikud miilimeetrist. See võib asetseda nii isikuandmete lehes kui ka passikaanes ja dokumendi kasutaja ei märkagi selle olemasolu.

EL sees reisides pole passi vaja. Alates 1. maist 2004 saavad Eesti kodanikud EL piires reisida ka ID-kaardi abil. Tänaseks on ID-kaart välja antud ligi 400 000 Eesti kodanikule.

Pass on vajalik ainult inimestele, kes kavatsevad reisida Venemaale või väljaspool Euroopat. Ilmselt muutub ID-kaardiga Euroopas reisimine lähiaastatel eestlastele tavaliseks. Samuti ei ole ühelgi kodanikul vaja seoses passi tüübi muutusega hakata uut passi taotlema. Kõik passid kehtivad neisse märgitud 10-aastase kehtivusaja lõpuni.

  • Veljo Haamer, WiFi.ee toimetaja:
    Elame globaliseeruvas maailmas, raadiolained edastavad vajaliku teabe, ent sellega kaasneb privaatsuse kadumine. Võimalik, et esialgu lähevad moodi metallkaantega passid, mis takistavad raadiolainet levikut. Euroopa Liidu passi paigaldatakse raadio identifikaatori protsessor (RFID).

See protsessor saab tööks vajaliku energia lugejalt ja on võimeline edastama enesesse salvestatud teabe raadiolainete abil. Tuleviku pass on RFID protsessoriga ID kaart, ent veel kaugemas tulevikus lisatakse RFID moodul inimese kehasse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing