Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuamet võttis leebema suuna
Kui möödunud aasta esimese kolme kuuga määrasid maksuametnikud revisjonide ja üksikjuhtumi kontrollide tulemusel 161 mln krooni täiendavat maksu, siis tänavu küündis juurdemääratud maksusumma vaid 60 mln kroonini.
Maksu- ja tolliameti järelevalvejuht Raivo Piiritalo kommenteeris revisjonide ja maksumääramise vähenemist maksuhalduri sooviga ettevõtteid pankrotist säästa. ?Maksuhalduri eesmärgiks ei ole revisjonide läbiviimine, mille tulemuseks võib olla maksumaksjate pankrot ja ühiskonnale töökohtade kaotus,? ütles Piiritalo.
Piiritalo selgitas, et revisjonid jäeti ära ka näiteks seetõttu, et maksumaksjad parandasid deklaratsioone 5,7 mln krooni ulatuses ja nõustusid tasumata maksusummad koos intressidega ise ära maksma.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja majanduspoliitika ja õigusosakonna juhataja Reet Teder vahendas ettevõtjate arvamust, et maksuametiga enam probleeme pole. ?Kui me küsisime oma liikmetelt aasta alguses, kas, ja kui, siis millised on probleemid maksuametiga, siis saime vastuseks, et probleeme pole,? kommenteeris Teder maksukontrolli lõdvenemist.
Maksu- ja tolliameti operatiivplaani täitmise aruande seletuskiri märgib, et maksude tagastamist ei jõutud tänavu esimeses kvartalis piisavalt kontrollida. Eri põhjustel jäi läbi viimata 218 plaanitud käibe- ja tulumaksu tagastamise kontrolli.
Tollikontrolli tulemused püsisid eelmise aastaga võrreldes enam-vähem samal tasemel. Järelkontrollis määras toll tänavu 1,6 mln krooni ja mullu sama ajaga 2,6 mln krooni maksu.
Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing lausus, et aasta jooksul ei ole toimunud sündmusi, mis varimajanduse osakaalu hüppeliselt vähendaksid. ?Ma usun, et kuudega ei juhtu siin midagi, kui, siis kolme kuni viie aastaga,? kommenteeris Josing Eesti maksukultuuri jõudmisest Põhjamaade tasemele.
Tederi sõnul võiks Eesti ettevõtete ja Eesti majanduse seis, millest tingituna vähenes tänavu tulumaksu laekumine, parem ja tugevam olla. Kui füüsilise isiku tulumaksu koondnumbrit mõjutas asjaolu, et eraisikud said enammakstud tulumaksu tänavu kiiremini tagasi kui mullu, siis ettevõtete tulumaksu laekumine võis väheneda ka seetõttu, et eelmisel aastal lõpetas statistikaameti andmetel majandustegevuse ligi 2000 ettevõtet.