Kõige popimad soojustusmaterjalid on mineraalvill ning vahtplast

Eva Tammelo 12. mai 2004, 00:00

"Soojustuseta hoonet võib võrrelda talvel üleriieteta külma käes lõdisemisega," räägib TVK Teenused müügijuht Jaan Aruväli.

Levinuimad materjalid ehitise soojustamisel on klaasvill (kaubamärgid Isover, URSA jt) ja kivivill (Paroc, Rockwool). Nende toodete peamiseks komponendiks on vastavalt klaas- või kivivillakiud, millele tootmisprotsessi käigus lisatakse õli ja vett tõrjuvaid sideaineid. Mõlemad materjalid peavad väga hästi sooja ja niiskust, juhivad veeauru ja ei põle. Isolatsioonivillasid müüakse eri mõõtudes rullide, plaatide ja puistevillana, mida paigaldatakse puhuriga.

Mineraalvillad sobivad nii uusehitustel kui ka renoveerimistöödel välis- ja siseseinte, vaheseinte, viilkatuste, katuslagede, vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus- ja heliisolatsiooniks. Soojustusmaterjali valikul saab otsustavaks asjaolu, et õige toode satuks õigesse kohta. Aruväli soovitab nõu küsida ehitusmaterjalide edasimüüjalt, mitte kasutada esimest kättejuhtuvat mineraalvilla. "Kuigi erinevatesse kasutuskohtadesse mõeldud tooteid on lai valik, nõutakse ja ostetakse teatud põhitooteid teistest rohkem ja enamasti need sobivad ka."

Villasid valmistatakse ka impregneeritud tugeva jõupaberi, klaaskiudriide või fooliumiga kaetuna, samuti näiteks alumiiniumvõrguga tugevdatuna. Eritooted on ventilatsioonikanalite ja torude isolatsiooniks.

"Kaetud materjalil on paremad heliisolatsiooniomadused, see aitab säästa rohkem soojust ning on mugavam paigaldada. Fooliumiga villa kasutatakse näiteks katuslagedel ja pööningutel, sest foolium annab hea veeaurutakistuse ja soojapidavuse," võrdleb Aruväli.

Rusikareegliks on, et tihedamad - peamiselt tahvelvillad - sobivad nii horisontaal- kui ka vertikaalpindadele, väiksema tihedusega - peamiselt rullvillad - horisontaalpindadele. Kas valida klaas- või kivivill, sõltub suuresti tellija eelistusest. "Võib öelda, et eri tootjate villad on üsna ühesuguse kvaliteediga, kuid mõningase hinnavahega. Kivivill on klaasvillast kallim, kuid seda on mugavam paigaldada," räägib Aruväli.

Maailmas enim kasutatavat plastipõhist soojustusmaterjali, paisutatud polüstrüreeni, mida kõnekeeli kutsutakse vahtplastiks ehk nn penoplastiks, müüakse palju ka Eestis. See tekib paisutatud polüstüreengraanulite liimumise tulemusena, milles soojust isoleerib kinnises kärgstruktuuris püsiv liikumatu õhk. Vahtplast (kaubamärgid Styrofoam, ThermiSol) talub hästi niiskust, see on vastupidav, raskesti süttiv, kerge ning tavaliste tööriistadega töödeldav. Vahtplast on ka mädanemiskindel ning ebasobiv kasvualus seentele ja kahjuritele. Materjalile on iseloomulik, et soojapidavus ei vähene kasutusaja jooksul ja isolatsioonivõime paraneb temperatuuri alanedes (näiteks ThermiSol on kasutatav temperatuuril kuni -200Y C).

Polüstüreeni kasutatakse katusest keldrini, lisaks vundamendi isolatsiooniks ning teede ja rajatiste keltsatõkkeks. "Mineraalvilladega võrreldes on penoplast odavam ja vettpidavam, seetõttu kasutatakse seda palju just vundamentide ja niiskete ruumide soojustamisel. Samas on see hoopis vähem tulekindel," võrdles Aruväli.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:26
Otsi:

Ava täpsem otsing