Savi telliste põletamiseks jagub Eestimaal veel sajandiks

Tõnis Möldre 12. mai 2004, 00:00

Kui jätta kõrvale katusekivide ja sillutise tootjad, siis võib väita, et Aseri tellisetööstus on kujunenud Eesti ehituskeraamika lipulaevaks - teist arvestataval tasemel tellisetööstust Eestimaal lihtsalt ei ole.

Telliste tootmiseks parimat savi leidus omal ajal küll Lõuna-Eestis Joosu karjääris, mida ekspluateeris Võrus tegutsenud tehas Võrukivi. Paraku oli nõukogulikus korras teostatud (rööv-)majandamise tulemuseks viletsa kvaliteediga tellis ning lõpuni ammutatud ressurss.

Tänapäeval on tegutsemas veel AS Misso Savitööstus Võrumaal. Kuid tuleb tõdeda, et selle toodangu kvaliteet on kõikuv. Plussiks saab pidada küll erikujuliste kivide valikut (annab mänguruumi), aga kehva kivi pole ju mõtet müüritisse panna - peagi tuleb ümber tegema hakata.

Telliskivide valmistamiseks kasutatakse savi, mis sisaldab lisandeid: liiva, lupja, rauda. Viimaste sisalduse tõttu puuduvad sel puhta savi omadused ning seda savi saabki üldjuhul kasutada telliste jm ehituskeraamika tootmiseks. Suurimad maardlad ja savitööstused, kus sinisavi karjääriviisiliselt kaevandatakse ning töödeldakse, on Aseri ja Kunda. Sinna rajati ka omal ajal esimene töönduslik tellisetehas, millest tänaseks on välja kasvanud AS Wienerberger.

ASi Wienerberger tegevjuht Ain Inno kinnitab, et Aseris on kaevandatava savi varud piisavad, praeguse tootmismahu juures jätkuks savi veel enam kui sajaks aastaks. "Kuid tootmismahu kasvuga suureneb ka tooraine kulu," tõdeb Inno.

Põhiprobleem tootmist alustades oli rohke püriidilisand savis, mis põhjustas soolade lahustumisel valget kirmet põletatud toodetel, vähendas kivide vastupidavust ilmale, materjal kaotas esteetilise välimuse jne. Loodust pole turumajanduse tulekuga keegi suutnud ümber kujundada, sestap juhtub praegugi, et kivide fassaadipinnale tekivad valged laigud, kuid igatahes on kivi praeguseks kvaliteetsem ning selle valik tunduvalt laienenud. Terca (Aseri tellise kaubamärk) põletatud telliste valikus on 17 sorti erineva värvitooni ja pinnatöötlusega telliseid. Osta on võimalik Belgias ning Soomes valmistatud toodangut.

Ligi paarkümmend aastat müüri- ja pottsepatööga tegelenud Põlvamaa mees Rainis Kägo leiab, et võrreldes nõukogude ajaga on Aseri tellised kõvasti muutunud: paremaks on läinud kvaliteet ja sortiment.

"Minu lemmik on vaieldamatult käsitsi valmistatud punane kivi St. John's. Asjassepühendamatule tundub kivi praak olevat: pind poorne, kuju keskelt nõgus. Aga seinas on see viimase peal!" iseloomustab Kägo. "St. John'si saab kasutada igal pool. Eriti hea on, et kivi peab vastu ka meie ilmastikule. Olen ise katsetanud - kolm aastat seisis ekstreemsetes oludes ja endiselt oli kivi nagu ponks."

Müürimeistrid kinnitavad, et Aseri tehase tootevalikus on erikujulisi kive, mis annavad müüritööle loomingulisust. Tõsi, nende kättesaamine on pikk protsess. Rainis Kägo teab, et St. John's ei hakka pärast kivi müüri ladumist soolasid välja ajama (valged randid ja plekid).

Enne kosjakaupa Optirociga oli Wienerbergeri peamine eesmärk Aseris Venemaa turule suunatud toodangule n-ö stardiplatvormi ettevalmistamine. Nüüdseks on loodud müügiesindused ning kujundatud välja müügistrateegia. Siiski läheb suurem osa toodetud kividest veel ikka kodumaa turule.

Oluline keskkonnanäitaja on tellisetehase puhul õhu saastamine CO-gaasidega. Perioodil 1993-2003 on selles vallas toimunud pidev vähenemine. Aastatel 1995-1996 oli CO-heitmete atmosfääri paiskumise tase kõrgeim - 304 tonni aastas. 2003. aastaks jõuti tulemuseni 101,7 tonni. 2004. aasta aprillis väljastati Wienerberger ASile kolmanda ettevõttena Eestis keskkonna kompleksluba.

  • Ain Inno, Wienerberger ASi tegevjuht:
    Olulisim ettevõtte ees seisev ülesanne oli toodete kvaliteedi üha paremaks muutmine. Meie tingimustes tähendab see eelkõige tellise külmakindluse suurendamist. Seda silmas pidades teostati tehases aastatel 1993-1995 hulk tehnilisi ning tehnoloogilisi muudatusi, näiteks võeti kasutusele uued savimassi doseerimisretseptid.

Teine suur ülesanne oli energiale tehtavate kulutuste kontrolli alla saamine. Selle sihiga tehti aastatel 1994-1998 mitmeid investeeringuid tellisepõletusahjude renoveerimisse. Eesmärk oli telliste kuivatamise ja põletamise, samuti küttekollete üleviimine odavamale ning puhtamale (keskkonnasäästlikumale) kütusele - maagaasile.

Kolmas eesmärk on olnud tootearendus - hakata tootma uudse pinna ning kujuga telliseid. Edaspidi ka juba harjumuspärasest teistsuguse värvitooniga telliseid.

Olime Eestimaal esimeste ettevõtete hulgas, kes said ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadi vastavalt 1998. ja 2000. aastal.

Ettevõtte käive on suurenenud 59 miljonilt kroonilt 2001. aastal 85 miljoni kroonini 2003. aastal.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:41
Otsi:

Ava täpsem otsing