Puhastamata ventilatsioonikanalid tekitavad haigusi

Halbadest õhutingimustest põhjustatud tervisehäired hakkavad kujunema hiilivalt ja väljenduvad ebamääraste tunnustena. Põhiliselt esineb peavalu, väsimust, nina ja silmade ärritust.

Ameerika allergoloogiainstituudi uuringutest on selgunud, et 50% kõikidest haigustest on põhjustanud või võimendanud halb siseõhk. Inimene hingab umbes 15 kuupmeetrit õhku ööpäevas. Ühes kuupmeetris ebakvaliteetses õhus võib sisalduda miljon kiudu ja sada tuhat viirust ja bakterit.

Ventilatsioonikanalite sisepind on arvutuste järgi ruumis umbes 10% põrandapinnast. Kui toome võrdluseks põrandate puhastuse, mida tehakse minimaalselt kord nädalas, siis ventilatsioonitoru, mille eesmärk on tuua meile ruumidesse elutähtsat värsket õhku, on paljudel juhtudel puhastamata kogu hoone kasutusel oleku aja.

40% siseõhu saastest pääseb ruumidesse ventilatsiooniseadmestiku kaudu. Sissetuleva õhu filtrid on kulukad ja seetõttu vahetatakse neid liiga harva. Tagajärjena pääseb puhastamata õhk läbi filtri sisse. Siseneva õhu kvaliteeti alandab ka seadme tootmise, transpordi, ladustamise ning montaa?i käigus seadme sisepindadele kogunenud mustus, mis on väga heaks kasvukeskkonnaks mikroobidele. Paigaldamise ajal torudesse kogunev mustus on näiteks ehituseaegne tsemenditolm, metallipuru jpm. Erinevad siseõhuprobleemid saavad alguse eelkõige siiski hooldamise puudulikkusest. Puhastatavaist kanaleist võib leida mida iganes: ehitusjäätmeid, lindude väljaheiteid ning isegi korjuseid.

Kas suudame hetketeadmisega öelda, millist mõju avaldab ventilatsioonisüsteemide ebapuhtus meie tervisele? Näiteks ventilatsioonikanalisse jäänud lindude väljaheidetest võime leida histoplasma ja Cryptococcus?e seeni või muid väljaheidetest leiduvaid seeni ja baktereid. Milline risk on haiglates, kui need samad seened ja bakterid, mis ruumidesse pääsevad, põhjustavad infektsioone vastsündinutele või immuunsuspuudulikkuse all kannatavaile haigetele? Tagajärg võib olla katastroofiline.

Tänaseni on ventilatsioonikanaleid puhastatud vabatahtlikult, vastavalt iga hoone haldaja südametunnistusele ja hoolivusele, kuid loodetavasti jõuame selleni, et seda tegevust hakatakse nõudma ja rangelt kontrollima ning nõudmiste mittetäitmist karistatakse mõjuvate trahvidega.

Tuleohutuse üldnõuete seisukohalt tuleks vähemalt kord aastas puhastada ventilatsioonisüsteeme sinna kogunenud kergesti süttivatest tolmudest ja materjalidest.

Torustikesse kogunev mustus ja tolm on allergiliste inimeste suurimaks vaenlaseks, tehes mõningatel juhtudel, kus ventilatsioonisüsteemist tuleb ainult tolmust õhku, ruumis oleku isegi võimatuks. Tolmulapiga puhastades ei saa kunagi tolmust nii lahti, et tunneksime ruumis puhtust ja värskust.

Autor: Andero Viirlaid