Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Merekaabel lõhub Eesti energeetika tupiktee

ÄP 20. mai 2004, 00:00

Eesti Energia teatas Balti majandusfoorumil, et Eesti, Soome, Läti ja Leedu energiafirmad sõlmivad hiljemalt järgmisel kuul kokkuleppe Eesti-Soome merekaabli Estlink finantseerimise kohta. Praeguste kavade kohaselt oleks Eesti Energial võimalik merekaabli vahendusel Soome elektrit müüa juba 2006. aasta alguses.

Äripäeva hinnangul loob merekaabli rajamine võimalused avada Eesti elektriturg konkurentsile ning teisalt võimaldab Narva elektrijaamadel minna konkureerima Skandinaavia turule.

Praegu on Eesti elektriturg piltlikult öeldes tupikus. Me sõltume põlevkivil töötavatest Narva elektrijaamadest, mis on amortiseerunud. Elektrijaamade kõrval nõuab suuri investeeringuid elektrivõrk. Kokku on Eesti Energia koostatud investeeringute programmi maht 46 miljardit krooni.

Kui me investeerime selle summa põlevkivienergeetika tsementeerimiseks ega tee pingutusi turu avamiseks, siis võib kaugemas tulevikus elektrienergia hind muutuda Eestis kõrgeks võrreldes naaberriikidega. Kallis elekter kahandab Eesti ettevõtjate võimalusi välisturul, sest muudab ühe tootmissisendi kallimaks. Estlinki projekti realiseerumine likvideerib kirjeldatud tupiktee. Lisaks elektrienergia ekspordi- ja impordivõimaluste paranemisele saab Eestist elektritransiidi maa. Hakkame vahendama elektrienergiat Soomest Balti riikidesse ja vastupidi.

Praegu näeb Eesti Energia merekaablit eeskätt Narva elektrijaamade müügimahtude kasvatajana. Narva elektrijaamadele tekib juurde uus suur eksporditurg Skandinaavia riikide näol. Meie põlevkivist toodetud elekter hakkab konkureerima näiteks tuumaenergiaga.

Eesti Energia teenindusdirektor Marko Allikson kinnitas eilses Päevalehes, et esimesed eellepingud elektrimüügi osas Skandinaaviasse on juba sõlmimisel. Tema sõnade kohaselt tähendab projekt Eestile eelkõige suuremat varustuskindlust ning ekspordivõimsuse kahekordistumist.

Äripäev peab Estlinki projekti plussiks just seda, et merekaabel loob võimalused elektrienergiat importida. See tähendab, et Narva elektrijaamad peavad põlevkivist toodetud elektri hinna kujundusel arvestama senisest rohkem konkureerivate elektrijaamadega. Ja kui seda ei suudeta, siis on võimalik elektrit importida.

Elektri importi suhtutakse Eestis kahtlevalt, sest kardetakse jooksevkonto defitsiidi suurenemist. Kui põlevkivist toodetud elektrienergia muutub aga võrreldes naaberriikidega kallimaks, siis võib just odavama elektrienergia import olla see, mis aitab säilitada meie ettevõtete konkurentsivõimet ja kasvatada eksporti.

Eesti Energia 46 miljardi krooni suuruses investeerimiskavas arvestatakse, et importelektri osatähtsus jääb 15 protsendi juurde. Peamise impordiriigina nähakse selles prognoosis Venemaad, sest Soomes, Lätis ja Leedus jääb võimsusi vajaka ning need riigid peavad ise elektrit importima. Meie naabrite impordivajadus on aga Eestile ekspordivõimalus. Estlinki projekti kogumaksumus on Päevalehe teatel 110 miljardit eurot ehk 1,7 miljardit krooni ning selle projekti finantseerimisega tegelevad nelja riigi elektrifirmad. Vajalik rahapaigutus ei ole suur ega tohiks neljale projektis osalevale riigile üle jõu käia. Äripäeva hinnangul on selle projekti realiseerimine Eestile kasulik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing