Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Käibemaksu saab maha arvata nõuetekohase arve olemasolul
Kui maksukohustus tekib kauba või teenuse saajal, siis peab sisendkäibemaksu mahaarvamiseks olema arvel näidatud saaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number (KMKR-number). Siseriikliku käibe korral ostja KMKR-numbrit arvele ei märgita, kuna siseriikliku käibe korral on maksukohustus kauba võõrandajal või teenuse osutajal.
Füüsilisele isikule kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel tema isiklikuks otstarbeks ei ole kohustust esitada arvet. Füüsilisele isikule tuleb arve väljastada kaugmüügi korral, uue transpordivahendi võõrandamisel või nn tax-free-müügil.
Siseriikliku käibe korral ei pea arvet väljastama ka maksuvabade kaupade võõrandamisel või maksuvabade teenuste osutamisel. Kui maksuvabasid kaupu võõrandatakse või maksuvabasid teenuseid osutatakse koos maksustatavate kaupade või teenustega, tuleb maksuvaba käive eristada ning arvele tuleb kindlasti märkida maksuvaba käibe kogusumma. Kui maksuvaba kauba või teenuse saaja on teise liikmesriigi maksukohustuslane, tuleb arve nõuetele vastav arve väljastada juhul, kui liikmesriigi seadus seda nõuab.
Juhul kui kauba võõrandajal või teenuse osutajal tekib käive osalisel või täielikul makse laekumisel, väljastatakse arve laekunud summa ulatuses.
Arvel märgitud maksustatav summa ei pea olema näidatud Eesti kroonides. Küll aga peab Eesti kroonides märkima käibemaksusumma.
Käibemaksusummat ei märgi arvele need maksukohustuslased, kes kasutavad maksustatava väärtuse leidmisel käibemaksuseaduse paragrahvides 40 ehk reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikord ja 41 ehk kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikord või 42 ehk avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikord sätestatud erikorda.
Kui arvel olev summa ei ületa 1000 krooni, võib maksukohustuslane väljastada nn lihtsustatud arve. See on lubatud reisijateveoteenuse osutamisel ja parkimisautomaadist, automaattanklast ja muudest samalaadsetest aparaatidest väljatrükitava arve korral.
Lihtsustatud arvele on maksukohustuslane, kellele lihtsustatud arve väljastatakse, kohustatud märkima oma nime ja maksukohustuslasena registreerimise numbri.
Käibemaksu puudutava arve väljastamise direktiivist lähtuvalt näeb uus käibemaksuseadus ette võimaluse arve väljastamiseks elektrooniliselt. Elektroonilise arve väljastamise eelduseks on kauba soetaja või teenuse saaja sellekohane nõusolek. Direktiivi kohaselt aktsepteerivad liikmesriigid elektrooniliselt väljastatud arveid, mis on:
- kinnitatud digitaalallkirjaga;- arve edastamiseks on kasutatud elektroonilise andmevahetuse võimalust (EDI ? electronic data interchange) või- arved on väljastatud mõnes muus elektroonilises formaadis ning mõnel muul elektroonilised viisil (nt PDF-formaadis arve, mis saadetakse kliendile e-posti teel).
Eesti on elektrooniliste arvete väljastamisel valinud viimati nimetatud variandi. Kuna teistel liikmesriikidel võib elektroonilistele arvetele olla digitaalallkirja või EDI kasutamise nõue, tuleb enne elektroonilise arve väljastamist teises liikmesriigis asuvale tehingupartnerile kindlasti kontrollida, missugused nõuded on selles liikmesriigis elektrooniliselt väljastatavale arvele.
Uue käibemaksuseaduse kohaselt võib arve väljastada ka teine isik.
Teiseks isikuks võib olla maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja. Selleks tuleb poolte vahel enne käibe toimumist sõlmida kirjalik kokkulepe selle kohta, et teine isik väljastab arve ning maksukohustuslasest müüja aktsepteerib seda.
Autor: Margit Parts