Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kesk-Eesti kinnisvara meelitab pealinna klienti
Sissetulekute kasv ja eluasemelaenu tingimused on mõjunud soodsalt kinnisvaraturu aktiivsusele ja hindade tõusule.
Kinnisvarakeskus Kesk-Eesti OÜ tegevdirektori Pearu Mandre sõnade kohaselt hakkasid Järvamaal kinnisvarahinnad kerkima kaks aastat tagasi. ?Kahe aastaga on korterite hinnad tõusnud kaks kuni kolm korda,? kinnitas Mandre. ?Eelmisel aastal kallinesid Paides korterid 30?60 protsenti. Suurim hinnatõus on olnud eelkõige remonditud, hea asukohaga korteritel.?
Korterite hindade tõusu põhjusi nimetas Mandre mitu. ?Välismaalased hakkasid huvituma kinnisvara soetamisest Järvamaale, pangad hakkasid andma odavat ja soodustingimustel eluasemelaenu, millega just noored pered soetasid endale elamispindu,? lausus ta.
Mandre lisas, et tema teada ostetakse pangalaenuga 70?80 protsenti kinnisvarast.
Tänavu on Mandre hinnangul oodata hinnatõusu Paides Aasa ja Ehitajate tänavas, kus elanikkond on vahetunud ja maju korrastatud.
Lähiajal on aga oodata uute majade ehitust nii linna kui ka selle lähistele. ?Vana korralik maja maksab peaaegu sama palju kui uue ehitus,? põhjendas ta. ?Seoses sellega kallinevad kindlasti ka krundid.?
Jutud, et Järvamaa kinnisvara ostjate seas on palju välismaalasi, ei vasta Mandre ütlust mööda tõele. Välismaalastele on Kinnisvarakeskus viimasel ajal kortereid vähe müünud. ?Et hinnad on tõusnud, eelistavad nad Paidele Pärnut,? selgitas Mandre.
Ka A. Alliksaare kinnisvarabüroo Paide esindaja Feliks Tamberg oli seda meelt, et kinnisvarahinnad lähiaastatel tõusevad. ?Korteri puhul mõjutavad hinda paljud tegurid, mida müüja peaks arvestama: selle asukoht, kas majas on ühistu, maja välisilme, ümbrus, naabrid, kaupluse lähedus jne,? lausus ta.
Tambergi ütlust mööda süveneb korteripuudus tööstuslikult arenevas piirkonnas, nagu Koeru ja Imavere, kus tuleb hakata uusi kortereid ehitama.
Uue korteri ruutmeetri hinnaks võib Tambergi meelest kujuneda 8000?10 000 krooni.
Soomlastele on Järvamaa korterid odavad ning soodsa ja ilusa asukoha tõttu ka nõutud. ?Nagu üks soomlasest ostja ütles, on Paides kasulik odavalt osta ja kallilt müüa,? märkis Tamberg.
Suurim nõudlus on ikka 2- ja 3toaliste korterite järele. 1toalised on liiga väikesed ning suuremaid kortereid (4- ja 5toalised) on juba küllaltki raske müüa. Põhjuseks Vestman Kinnisvara analüütiku Ülle Tamme sõnade kohaselt kõrged kommunaalkulud. Seega on tihtipeale 3- ja 4toalised korterid peaaegu ühes hinnas.
Jõgeva kinnisvaraturg on seni olnud suhteliselt väheaktiivne ja hinnatase tunduvalt madalam. ?Eelmise aasta kevad-suvel toimus ligi kolme kuu jooksul oluline hinnatõus, korterite hindadele lisandus ligikaudu 10 000 krooni ning see tähendas rohkem kui 50% tõusu,? ütles Tamm. Tema hinnangul tõusevad Jõgeva korterite hinnad tänu Tallinna pensionäridele, kes oma suure ja kalli elamise pealinnas ära müüvad ja Jõgeval 30 000?50 000 krooniga uue soetavad. Ülejäänud raha läheb lastelaste toetamiseks ja panka pensionisambaks.
Tamme ütlust mööda on kohalike elanike ostujõuga lood kehvad, põhjuseks suur tööpuudus ning madalad palgad. Paljud inimesed leiavad tööd Tartu linnas ning kinnisvarahindade tõusu perspektiiv sõltub sellest, kui palju töökohti suudab Tartu pakkuda.
?Näiteks Jõgevamaa keskusest Jõgevast on kinnisvaraturg tunduvalt aktiivsem Põltsamaal. Põhjuseks geograafiliselt parem asukoht suure magistraaltee ääres, piirkonna majanduse parem areng ning samuti jäävad potentsiaalsed töökohtade keskused ? Tartu ja Paide ? lähemale. 2toaline korter maksab Põltsamaal 60 000?80 000 krooni, seega on hinnavahe Jõgevaga kahekordne,? ütles Tamm. Samuti võib Järva- ja Jõgevamaal leida soodsa hinnaga talumaja. ?50 000 krooniga võib hea õnne korral leida vana talukoha, kus olemas kaev, elektriliin, kuid sellise hinna juures pole maja reeglina elamiskõlblik. Kapitaalremonti vajava talumaja koos umbes 2?3 ha maaga võib saada 80 000?90 000 krooniga. Koos korralike kõrvalhoonetega elamiskõlblikud talukohad lähevad müügiks 150 000?200 000 krooniga,? selgitas ta.
Autor: Signe Kalberg