Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti elektroonikafirmad paisuvad arvestatavaks jõuks

Kristiina Randmaa 26. mai 2004, 00:00

Näiteks kavatseb Kuressaares asuv elektroonikatootja Incap Electronics tootmisvõimsuse kolmekordistada, ehitades uue tehase ning palgates sügiseks senisele 90 töötajale lisa kuni 210 inimest.

?2000. aastal alanud seisak on läbi,? märkis tehase juht Allan Lipu. See tehas on üks kolmest Kuressaares asuvast elektroonikatehasest, mis kokku annavad praegu tööd enam kui 300 inimesele.

Ligi paarikümne Eestis asuva elektroonikatehase juhid ütlevad kui ühest suust, et 2000. aastal alanud kriis, mille avapaugu andis börsimulli lõhkemine ning mis viis telekommunikatsioonisektori madalseisu, on lõpule jõudmas ning lähitulevik näitab vaid tõusu.

Suurim, Elcoteq Tallinn, kus töötab praegu rohkem inimesi kui kõikides teistes siinsetes elektroonikatööstustes kokku, plaanib sügiseks tootmismahu kahekordistada ning värvata lisajõudu.

Möödas on hullud ajad, mil 3300 töötajaga kollektiiv kuivas pärast koondamisi 1700 inimeseni. ?Maailma majandus kasvab, inimesed ostavad rohkem, loodame sealt oma osa saada,? märkis ettevõtte juhatuse liige Ilmar Petersen.

Ka Keilas asuva Eesti ühe pisema elektroonikafirma AL Electronicu juht ja üks omanikke Andres Leedo sõnas, et kasv tuleb, seda näitab kas või see, et pakkumisi küsitakse rohkem kui kunagi varem. ?Enne pidime rohkem ise küsima, aga siis vastati et don?t call anymore.?

Tallinnas Liival teiste seas Volvole, Mercedes-Benzile ja DaimlerChryslerile autoelektroonikat tootva Stoneridge Electronicsi tootmisjuhi, rootslase Per Lindbergi sõnul on autotööstus erinevalt telekommunikatsioonist stabiilsem valdkond, samas näitavad prognoosid sektori kasvu. Käibelt siinseks juhtivaks tootjaks kasvanud ettevõtte uhiuus kolmas korrus ootab uusi tooteliine.

Siinsed elektroonikatööstused kuuluvad Soome või Rootsi firmadele ning teevad allhanget kas emaettevõttele või otse mõnele tootjale. Valdavalt ei ole tehastel oma tooteid, st tehakse kliendi tellitud tooteid.

Tartus asuva mehaanika- ja elektroonikatootja Tarkoni ühe omaniku Toomas Noorema sõnul ongi Eesti tehaste ni?? koostöö Skandinaaviaga. Sealjuures käib jutt väikestest mahtudest, mida kompenseerib paindlikkus ja kiirus. ?Tihti on nii, et tellimus tuleb esmaspäeval sisse ja reedel tuleb laadida juba laevale.?

Paindlikkust ja kiirust Hiina ees nimetas ka viimase tehasena Eestisse tulnud Rootsi firma LGP Allgon, kes alustab Saku vallas Tänassilma tehnopargis tootmist lähipäevil.

?Eesti on praktiline otsus ? olete lähedal, siin on stabiilne ja tooted saab kiiresti kätte,? ütles tootmisjuht Göran Krave. Plaani järgi töötab septembris tehases 100 inimese ringis, aasta lõpus 150.

Teadaolevalt on viimastel aastatel pankrotti läinud vaid üks elektroonikatööstus ? mullu asutatud Intrinsic Electronics. Stoneridge Electronicsi Eesti tehase käivitaja Sten Mogard ei leidnud piisavalt tööd allhankeks.

Eesti elektroonikatööstused jäävad oma tegevuse suhtes napisõnalisteks, ei nimeta tellijaid ega taha avalikustamada majandustulemusi.

Huvi konkurentide vastu on aga tohutu, näiteks soovisid Elcoteqi töötajad kiiresti koopiat Äripäeva näidatud kõrvalolevast turuülevaatest. Elektroonikatootjatel pole oma erialaliitu, masinatööstuste liidu juures asuv elektroonikaosakond on varjusurmas.

Kuigi on teada, et Eesti suurima eksportööri Elcoteq Tallinna olulisemad kliendid on Nokia ja Ericsson, loobub muidu lahke tehase juhtkond vastamast igasugustele küsimustele lepingupartnerite kohta.

Lisaks ei luba ettevõte ajakirjanikku ja fotograafi tehast külastama. ?Tooted ei kuulu ju meile,? seletab Elcoteq Tallinna juhatuse liige Ilmar Petersen akendeta koosolekuruumis. Fotod avaldamiseks antakse tehase poolt ? kord nagu kunagi Vene sõjatehastes.

Siinseid majandustulemusi ei soovi avaldada näiteks Kuressaares asuv Volex Estonia ja Pärnu Scanfil, põhjendades seda välisgruppi kuulumisega.

?Tihtilugu siinne kasuminumber ei näitagi midagi, omanik hoiab lihtsalt siinsed kulud tasakaalus, kasum avaldub rohkem emamaal,? seletas Tartus asuva Tarkoni üks omanikke Toomas Noorem.

AL Electronicu juhi ja ühe omaniku Andres Leedo hinnangul on napisõnalisuse põhjuseks ka see, et ei tohi afi?eerida toote päritolumaad Eestit. ?Enamik teeb siin kliendi toodangut, mida müüakse kui Rootsi või Soome kvaliteeti."

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:29
Otsi:

Ava täpsem otsing