Teisipäev 17. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas Eesti logistikaspetsialistid lahkuvad Euroopasse

Rivo Sarapik 26. mai 2004, 00:00

Eesti Logistikaühingu juhatuse esimees Illimar Paul leiab, et mingi osa noorematest erialase kõrgharidusega logistikuist liigub maailma, sest Eestis puudub hetkel veel piisav nõudlus selliste spetsialistide järele.

Samas need, kes on juba endale kindla töökoha leidnud, üldjuhul naljalt minema ei kipu. ?Erandina tooksin lisaks välja välismaal hariduse ja kontaktid omandanud, rahvusvahelistes kontsernides töötavad ja vahetus kliendi- või tarnijasuhtluses osalevad spetsialistid, kes liiguvad kas rotatsiooni korras, sisekonkursside alusel või ostetakse praeguste välismaiste klientide või tarnijate poolt üle,? selgitab Paul.

ASi SP Transit juhataja Roman Loov peab kõige tõenäolisemaks lahkujate grupiks autojuhte. Samas on autojuhid läinud tööle Euroopasse juba enne Eesti liitumist ELiga. Loov ei usu, et äraminek märkimisväärselt kasvaks, kuna tööluba on olnud lihtne saada juba varem. ?Autojuhtidest, eriti hea kvalifikatsiooniga, on puudus juba ammu kogu Euroopas, sealhulgas ka Eestis,? lisab Loov. Juhte on lahkunud ka SP Transitist.

Lahkumise põhjuseks on Loovi sõnul valdavalt madalad palgad Eesti sisevedudel, samas on palkade tõstmine keeruline, kuna konkurentsist, ka keelatud kütuse kasutamisega seotud ebaausast konkurentsist tingitud veohinnad on siseturul äärmiselt madalad.

Kokku läheb Pauli hinnangul Eestist Euroopasse tööd otsima minimaalselt inimesi, sest selles sfääris teenivad valgekraed ka täna suhteliselt mõistlikku tasu, seda Euroopa skaalade järgi hinnates.

Spetsialistide lahkumine tõstab Pauli hinnangul siinsel turul eeldatavasti nõudlust kvaliteetsete logistikute järele, mis kutsub esile töötasude tõusu. Ka välismaalt naasnud ei asu suure tõenäosusega mõjuvate põhjusteta madalapalgalistele kohtadele, vaid eelistavad pigem leida uue väljakutse maailmas, lisab Paul.

Siinsetel logistikaspetsialistidel on näiteks Läti-Leedu ees eeliseid Soomega suhtlemisel. ?Kui suudame teha tasa kaotatud aja suhetes Peterburi piirkonnaga, on ka seal meil märkimisväärsed eelised teiste Balti riikide ees,? selgitab Paul. Loovile tundub ka, et Eesti logistikaspetsialistidel on Läti-Leedu logistikatöötajatega võrreldes veidi parem koolitus ja rohkem Lääne kogemusi.q

Ameerikas logistikafirmas STS Logistics töötab operatsioonide juhina eestlane Pille Mandla (pildil). Ta jagas oma kogemust välismaale tööle minemisega e-maili vahendusel.

Teil kulus kaks aastat aega, et USAs tööd leida. Kas välismaal on keeruline tööd leida?
Oli , sest:
- selle jaoks, mida teha tahtsin, puudus vajalikul tasemel keeleoskus ja töökogemus USAs;
- 2000. aasta lõpul, mil ma siia kolisin, oli majanduslangus täies hoos, iga päev pärast ilmateadet loeti ette suuremad koondamisteated, a la 10 000 või 30 000 töötajat on vabad alates sellest ja sellest päevast;
- mul ei olnud algul tööluba. Aga selleks, et keegi sind tööviisaga sponsoreeriks, peab ikka suur vajadus olema, üldise majanduslanguse tingimustes ei ole see tööandjale üldse huvitav;
- ümberorienteerumine uue turu ootustele töötajana oli raske ka minul. Kuigi töötasin kaks aastat enne siiatulekut Fontese personaliotsingus ja olin enda arvates päris hästi kursis Euroopa ettevõtete värbamise põhimõtete ja ootustega, siis USAs on töötaja enesemüük kontseptuaalselt teistel alustel. Sellega enda kurssiviimine ja konkurentsivõimeliseks tegemine võttis tükk aega. Esiteks on alati vaja tutvusi, lihtsalt kusagile õnne otsima minna on raske. Kui tööpakkumine on juba olemas ja kolid, kuna su töö seda vajab/võimaldab, on asi teine. Mul on kogemus mõlemaga;
- kuna uues keskkonnas ei tunne sind keegi, on olulisem kui miski muu võime end müüa ehk üles kiita nii kuis jaksad, eestlastel on sellega raske kohaneda.

Mis oli töölevõtmisel kõige raskem või üllatavam? Kas nõuti midagi, mida ei osanud oodata?
Raskeim on alati see, et sa ei tea, mida tööandja otsib. Loomulikult püüad ju end intervjuuks võimalikult paremini ette valmistada. Enim üllatas see, kui pealiskaudsed ja võhiklikud on intervjueerijad, eriti professionaalid, see teeb spetsialistile eriti muret, kuna sa pead intervjuul läbi pääsema kellestki, kel üldse asja olemusest arusaam puudub. Väikefirmadega on tavaliselt lihtsam, sest esimene kontakt ei ole värbajaga. Üllatas ka see, et objektiivset tagasisidet ei saa, kõik on viisakad ja ütlevad, et olete just see fantastiline kandidaat ? aga kahjuks meile ei sobi.

Siin on inimesed eriti ettevaatlikud midagi öeldes, kuna vallandamine on suhteliselt kulukas ja keerukas, pealegi on iga tööandja mures võimaliku diskrimineerimisjuhtumi pärast.

Mis tuli enda harjumustes ja rutiinides ümber kujundada?
Tuli juurde õppida mere- ja raudteetransporti. Oma tegemistest tuleb pidevalt aru anda, rääkida või raporteerida, rohkem kui Baltikumis.

Kas Eestist pärit logistikaspetsialistide eeliseks on keelteoskus, sealhulgas vene keele oskus?
Jah, arvan, et Euroopa turul on keelteoskus isegi suurema tähtsusega kui USAs. Minu puhul oli lihtsalt asi selles, et töötan vene kapitalil põhinevas ettevõttes, seetõttu oli vene keele oskus minu konkurentsieelis, kuid mitte peamine. Peamine oli pikaajaline logistikakogemus.

Samas, ega see igapäevast tööd palju ei segaks, sest kõik meie venekeelsed kliendid/partnerid/töökaaslased saavad edukalt hakkama ka inglise keelega. Logistika tööstusharu keel on ikkagi inglise keel. See puudutab eriti operatsioonispetsialiste.

Mille poolest Eesti ja USA logistikaäri kultuurid ja tavad erinevad?
Eesti ja Baltikum on tehnoloogiliselt palju paremini arenenud. Siin on pärast viit aastat taas logistikasektoris tööle hakates tunne, nagu oleksin ajalaevale sattunud ja mõned aastad tagasi sõitnud.

Meil on küll põhitöövahendiks arvuti ja telefon, aga paljud ettevõtted ei tea veel siiani midagi e-kirjast, faks on kõva sõna.

USA on suur turg ja ettevõtted on väga kitsalt spetsialiseerunud, näiteks ainult ühele kaubale, mida transporditakse, või ühele kliendigrupile või ühele konkreetsele operatsioonile jne.

See ei puuduta integraatoreid ja multinatsionaalseid suurettevõtteid ? seal on vastupidine tendents, nemad püüavad oma teenustepaketti laiendada.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:42
Otsi:

Ava täpsem otsing