Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Puidu, klaasi ja savi üks hingamine

Tiina Kolk 28. mai 2004, 00:00

Tellijate soov oli ehitada Vahur Sova stiilis ökomaja, nii nad suundusidki oma kirjaliku ruumikontseptsiooniga, milles kaks peret ? vanemad ja noorpere ? saaksid mõnusa kodu, büroosse Teigar Sova Arhitektid.

?Me ei olnudki enda jaoks kõike detailselt läbi mõelnud,? tunnistab majaperenaine. ?Tahtsime puumaja ja võimalikult looduslähedasi materjale. Siseviimistluses savi kasutamise peale tuli arhitekt, kes hakatuseks tegi hoone põhiplaani, mida hiljem eriti ei muudetudki. ?Ma üritasingi alguses välja kirjutada, mis taotlused tellijal on, sest ma ei oskagi teisiti alustada,? räägib Saar. ?Iga perekonna eramaja unikaalprojekt on niivõrd spetsiifiline, et abstraktselt läheneda on raske.?

Praegu on mõlemad pered rahul, sest nende idee ? kaks põlvkonda elavad koos ? on leidnud suurepärase lahenduse. ?Kuna ühele krundile lubati ehitada vaid üks maja, siis pidin need kaks poolt varikatusega ühendama,? tutvustab Lauri Saar oma plaani. ?Varikatuse alla võib autoga sõita ja sealt saab kuiva jalaga tuppa.?

Väljast paistab maja suuremana, sest siin on ju kaks maja, mille ühine pindala 290 ruutmeetrit. Põhiplaani on kergelt keeratud, et elutuba avaneks aias asuvale looduslikule künkale, teisalt on siin püütud päikest ja jälgitud ilmakaari. ?See on superkrunt ? avatud põhja-lõuna suunas!? kiidab arhitekt. Oma puudesalus alustavad kevadel õitsemist sinililled, siis tulevad nurmenukud, piibelehed ja teised taimed kuni öökülmadeni välja. ?Meie pere silmis tegidki selle krundi eriliseks metsatukk ja vaade merele,? meenutab perenaine.

?Ökoloogilised majad meeldivad mulle eriti,? ütleb arhitekt, kelle idee oli viia see objekt ka abstraktses mõttes arhetüüpseks ? kus looduslikele tingimuste tõttu tekib kahe maja vahele õu ja põndak. Majaperenaist rõõmustab asjaolu, et lõunakaar jääb just õue poole. Tulevikus, kui aeda ehitatakse väike puukuur ja panipaik, tekib seal tõelise siseõue tunne ja võimendub taluõue arhetüüp.

Majad on puitkarkasshooned, mille välisküljed on kaetud sügavimmutatud laudisega. Siseviimistluses mängib põhirolli savi. ?Tegemist on täisökoloogilise majaga, niivõrd kui tänapäeval on võimalik ökoloogilisest majast üldse rääkida,? kinnitab projekti autor.

Puidu ja savi vahele on soojustuseks pandud tselluvatti, mis on tehtud vanapaberist. Savikrohvi ja kohupiimavärvide kasutamist nõustas Tõnu Mauring Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest. Mauringu sõnul on savikrohvi peamine eelis selle materjali võime hoida ruumis ühtlast õhuniiskust.

Savi on looduslikest sideainetest ainuke materjal, mis kivineb vee väljaaurumisel. See jätab krohvile ka võimaluse endasse uuesti õhuniiskust puhverdada. Liigse kuivuse korral liigub veeaur ruumi jälle tagasi. Nii hoitaksegi õhuniiskus pidevalt ühtlane, mis on üks hea tervise ja enesetunde eeldusi. Kindlasti peaks seda omadust ka edasise viimistlusega säilitama. Savikrohvile sobivad seetõttu samuti naturaalse sideainega ja difuusse kelmega lubi-, lubikaseiin-, kaseiin- ja muud värvid.

Kõige targem on krohvi kasutada eluruumides. Krohvi nõrkust ja pudenemist pole põhjust karta. Hea krohvisegu mehaanilisel hõõrutiga töötlemisel saadakse tugev ja ühtlane pind, mille võib radikaalsema variandina ka üldse viimistlemata jätta. Sel juhul eksponeeritakse savi väga ilusaid naturaalseid toone ja ka ehedat pinda kõige paremal kujul. Huvitavamad on just heledate toonidega loodud elegantsed ruumilahendused. ?Siin töötab see mõte, et luksust otsi lihtsuses,? nendib Mauring.

Krohvi kasuks otsustaja peab arvestama sellega, et tegu on veidi aeganõudvama (kuid samas ka kordumatu) käsitööga. Tabasalu majas kanti savikrohv roomattidele. Kui savikrohv ja kohupiimavärvid olid kuivanud, siis jätkati põrandate ja lagedega. Sisekujundaja Aita Teigar pakkus vineerist lagesid, mis õlitati, nagu on õlitatud ka maja kõik teised puitpinnad ? talad, laudparkettpõrandad ja trepid, uksed ning aknaraamid.

Köögipõrand on loodusliku kivi meenutavatest Itaalia plaatidest. Alumisel korrusel on põrandaküte.

Valguskasti paigutatud trepikoja sisesein on laotud savitellistest, mis peaksid vastavalt vajadusele kas soojust korjama või seda välja andma. ?Talvel imestasid paljud, et meil on siin nii palju klaaspinda ja pole külm,? räägib perenaine, kelle unistuseks oli suur elutuba, mille pikenduseks oleks katusega terrass. Et näiteks saaks suurema külaliste seltskonnaga ka väikese vihmasabina ajal õues olla. Kahe maja vaheline ühendus on nagunii lahtine rõdu, nendib ta. Arhitekt haaras sellest mõttest kohe kinni, sest tema arust on tore, kui võib sokkides puitterrassile tulla ja meie lühikese suve iga hetke nautida.

Elutoa lõunaseinas paikneb Aita Teigari ja majaperemehe koostöös sündinud plekkviimistlusega kamin. Konvektortüüpi klaasuksega südamikule on roostevabast harjatud plekist ja harilikust värvimata mustast terasplekist kate ümber needitud. Teisel korrusel on kabinet, mille akendest, nagu ka valguskasti avanevast koridorist, paistab meri ja õhtuti tuledes linn. Sauna ja kolme täpselt ühesuuruse magamistoa aknad on suunatud õue.

Maja sisearhitekti Aita Teigari sõnul ei olnud siseruume keeruline kujundada, sest ta osales projektis algusest peale: ?Sisekujundus saab alguse maja üldkonstruktsioonidest, ehitusmaterjalidest. Õieti oli see lihtne kujundus, sest väga vähe detaile lisasin hiljem. Enamiku materjale ja lahendusi panime arhitektiga planeerimise käigus paika.?

Ökoloogilise tehnoloogia puhul mõjutab ju iga komponent lõpptulemust. ?Minu arust annabki majale mõnusa olemise õhkkonna hingav puitkonstruktsioon koos saviplokkide, roomattide, tselluvillade ja savikrohvidega,? arutleb Teigar. ?Ja seda ei ole võimalik hiljem külge pookida. Selle hoone sisekujundus on nii seotud arhitektuuriga, et teda nagu õieti polegi. Ära sai jäetud kõik ülearune, dekoreeriv. Alles jäi ainult vajalik ja mõistlik, mida siis püüdsime valida ja teostada nii, et poleks vaja midagi liigne kord üle viimistleda ega liistutada. Ja kuna tellijaga juhtusime maitseküsimustes üksmeelel olema, sujus kõik hästi.?

Valgustid jt ruumikujundusaksessuaarid on taotluslikult märkamatud, mööbel on kaasaegne, lihtsa joonega. Mitte disaini maailmameistritelt, aga ausad ja selged asjad.

Muidugi oli see maja ehitajale suureks proovikiviks, aga ASE Ehitusprojekt tuli kõigega kaasa ja sai oma ülesandega hiilgavalt hakkama, tunnustab kauni ökomaja projekteerinud arhitekt ehitajate tööd. ?Oli huvitav töö, maja arhitektuur ja funktsionaalsus jätab meeldiva mulje. Kindlasti on sellesse majja pandud tavalisest rohkem kunstkäsitöölikku hinge ja tulemus jätab seetõttu sooja ja sõbraliku tunde. Savi kui viimistlusmaterjal on täiesti viimase peal, eriti kui sellesse uskuda. Kesk-Aasia traditsioonilised elamud on läbi aastatuhandete olnud savist ja kaetud savikrohviga, usutavasti oli ka kultuuri häll savist,? arvas Tiit Lepasepp, ASE Ehituse juhataja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:42
Otsi:

Ava täpsem otsing