Korralik konditsioneer kütab radiaatorist neli korda säästlikumalt

Liivi Tamm 02. juuni 2004, 00:00

Konditsioneeride võidukäik algas Eestis 1995. aastal. Algselt leige vastuvõtt on tänaseks pöördunud elavaks huviks. ASi Kliimatehnika juhi Margus Küttise sõnul on üheks põhjuseks ka üha konkreetsemaks muutuvad seadused. ?Seadused suruvad peale, tööandja peab garanteerima töötajale inimliku töötemperatuuri,? räägib Küttis. ?Uute büroode puhul projekteeritaksegi vesijahutus juba sisse, maja tuleb süsteemiga varustada. Näiteks Tallinna uute büroo- või pangahoonete puhul ei meenugi näidet, kus see teistmoodi oleks.?

Konditsioneeride nõudlust suurendab ka tänapäevane arhitektuurikeel, sest muidu kütavad seinast seina ulatuvad suured klaasist aknapinnad kontori suvel päris palavaks. ?Nüüd arvestatakse juba ehituse planeerimisel, et süsteem peab olemas olema, see paigutatakse seina- või laeplaatide taha,? selgitab Küttis. ?Väikestesse kontoritesse sobivad seinamudeleid, kuna nende müratase on madal ning võrreldes teiste mudelitega on nad tunduvalt odavamad. Lihtsalt ventilaator on vaikne ja väike. Seinamudelite võimsus jääb vahemikku 2,2?10 kW. Suurtesse kontoritesse aga soovitame laemudeleid ? ventilaatori kiirus ja müra on küll suuremad, aga ka tõhusus on seal seinamudelist parem. Lae- või laekassettmudeli õhuvoolu on võimalik suunata ka kõige kaugemasse toanurka.?

Kuigi konditsioneeri levinuim kasutusfunktsioon on jahutus, kasutatakse universaalseid mudeleid üha sagedamini ka radiaatori asemel. ?Minu hinnangul on see täiesti mõistlik,? ütleb Küttis. ?Tõhusus väheneb mõnevõrra alles ?15 kraadi juures, siis ei suuda ta enam kütta ja on hea, kui varuvariant elektriradiaatori näol on olemas. Aga fakt on see, et tootlikkuse poole pealt hoitakse elektrit neli korda kokku. Radiaator võtab 4 kW, konditsioneer ainult 1,5 kW. Rootsi elektriküttega majade puhul on see väga populaarne lahendus. Suvel on jahe ja talvel hoitakse kokku elektrienergiat.?

Margus Küttise sõnul on nii mõnigi kord tellitud ka portatiivseid mudeleid, mida saab ratastel ühest ruumist teise lükata. Sellistel konditsioneeridel on voolik, mis ühendatakse läbi ventilatsiooni või akna. Tugevaks miinuseks jääb müra. ?Teiste mudelite puhul on kompressor väljas, toas on ainult tuuleiil ja mingil määral ventilaatori mühin,? selgitab Küttis.

Konditsioneeri paigaldus võtab aega üks kuni poolteist päeva.

Erinõudeks on see, et välisosa saaks panna õue, maja fassaadile või katusele. ?Üldiselt ei saa konditsioneer olla keldris ega pööningul, sest ruum peab olema hästi õhutatav. Kui konditsioneeri välisosa temperatuur tõuseb üle 35 kraadi, siis väheneb ka konditsioneeri tootlikkus. Siseosa paigalduse juures aga tuleb meeles pidada töökohtade asukohta ruumis, et jahutatud õhk poleks suunatud otse inimestele,? õpetab Küttis.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:42
Otsi:

Ava täpsem otsing