ELi direktiiv toob reklaamile rangemad reeglid

Enamiku Euroopa Liidu liikmesriikide poolehoiu pälvinud direktiiv klassifitseerib ebaausaks kaubandustavaks tegevuse, mis on vastuolus ametialase hoole põhimõttega ning mis moonutab oluliselt tarbijate majanduslikku käitumist. Direktiiv määratleb ebaausa kaubandustavana teatavat tarbijategruppi eksitavat tegevust. Selle all mõeldakse näiteks reklaame, mille sõnum on n-ö ülepingutatud ning ei pruugi teatavale nõrgemas olukorras olevale tarbijate grupile üheselt arusaadav olla. Näiteks võiks siin tuua reklaami, kus teadlikult on soovitud laste abiga mõjutada vanemaid teatavate ostude kasuks otsustama. Kindlasti tuleb kaubandustegevuses vältida ka agressiivust, sh pealetükkivust, sundi ning füüsilise jõu kasutamist. Küsitavaks muutuvad ka tooteid võrdlevad reklaamid, millega on näiteks varju heidetud konkurendi samaväärsele tootele või mis tekitavad sellega tarbijas põhjendamatut segadust. Samuti ei tohi mis tahes ettevõtja omistada kaubale erilisi kvaliteeditunnuseid ehk niinimetatud kvaliteedimärke, millel puudub ametlik kinnitus. Ebaausaks kaubandustavaks peetakse sedagi, kui tarbijale pakutakse teatavat toodet valelikult rõhutades selle kättesaadavust vaid kindla ajaperioodi vältel ning sundides tarbijaid tegema forsseeritud otsuseid juhtudel, kus see tegelikult vajalik ei ole. Vastuollu direktiiviga lähevad needki tootjad, kes toote turustamisel alusetult rõhutavad selle tervistavat, enesetunnet parandavat toimet või haigusi ravivaid omadusi. Ettevaatlikuks peavad ettevõtjad muutuma ka mis tahes turustuskampaaniate käigus korraldatavate õnnemängude läbiviimisel, kuivõrd ebaausa kaubandustavana käsitletakse näiteks juhtumit, kus turustaja loob tarbijale mulje, justkui oleks tarbija juba võitnud teatava eseme, samas aga seatakse tingimuseks konkreetse toote ostmine.

Äripäevaga vestelnud eksperdi sõnul on direktiiv ettevõtjale kasulik ka siseriiklikult, sest see annab olulise kindluse, et kohalikul turul tegutsevad välisettevõtjad on allutatud samadele reeglitele, mis laienevad kodumaistele kauplejatele. Eestil on vabad käed, millise õigusaktiga direktiivi sätteid paari aasta jooksul selle avaldamisest ELi Ametlikes Teadaannetes oma õiguskorda üle võtta ning kohaldada.

Liikmesriikide otsusele jõudmist tervitas ka Euroopa Komisjon, mille tarbijakaitsega seonduvate küsimuste eest vastutav volinik David Byrne märkis, et tegemist on kolmekülgselt võiduka positsiooniga. ?Ebaausate kaubandustavade direktiivist saavad kasu ettevõtjad, tarbijad ning võidab Euroopa majandus tervikuna,? kinnitas volinik Byrne.

Liikmesriigid jätkavad aga arutelusid veel teisegi ettevõtjat ja tarbijat otseselt puudutava määruse üle, mis käsitleb müügiedendust siseturul, tagades sealjuures tarbijakaitse.

Autor: Marko Saaret