Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kalev teenis kõigi aegade suurima kvartalikasumi

Annika Matson 07. juuni 2004, 00:00

Kalevi kasumi suure kasvu taga oli kinnisvaratehingutest saadud tulu. Käive kasvas eelmise aasta kvartaliga võrreldes ligi poole võrra, 146 miljoni kroonini.

Kalev ei ole tänavu enam see, mis ta oli aasta eest. Tulud kõrvaltegevusest kinnisvaraäris ja uute tehaste ostmine on muutnud ettevõtte müügistruktuuri. Selle aasta märtsiga lõppenud kvartalis moodustas kondiitritoodete müük Kalevi kogumüügist vaid 50%. Mullu oli vastav näitaja veel 91%.

Suurima hüppe eelmise aastaga võrreldes tegid kinnisvaratehingud, millest saadud renditulu osakaal käibes kasvas aastaga 3 protsendilt 23 protsendile. Mullu detsembris lisandusid Kalevi müüki ka Paide Piimatööstuse tooted, mis andsid esimeses kvartalis koguni 19% kogumüügist. Ka küpsised ja pagaritooted on uued nimetused Kalevi kogumüügis. Küpsised on kogumüügist 2 protsenti ja pagaritooted 5 protsenti.

Kinnisvarafirma tegi Kalevi juhataja Oliver Kruuda enda sõnul selleks, et saada maksimaalset tulu vanade hoonete väljarentimisest ja müügist ning investeerida see uude tehasesse. ?Oleksime võinud ka lihtsalt sildi välja panna, et müüa maja, aga olime kindlad, et kui ise sellega tegeleme, saame oluliselt rohkem raha,? ütles Kruuda. Tulevikus tema sõnul kinnisvarategevus kogumüügis väheneb, Kalevi põhitegevuseks on ja jääb toiduainete tootmine.

Aktiivselt trügib Kalev küpsiste turule, mis Kruuda sõnul on Eestis veel väljakujunemata. ?Järgmine samm on ?okolaadi- ja suhkruglasuuriga kaetud küpsiste tootmine. ?Tahame turul esimeseks küpsistetootjaks saada, kui oled kolmas või neljas, pole sellega üldse mõtet tegeleda,? ütles Kruuda.

Küpsisetootja LU Finland Eesti müügiesindaja Lauri Lossi sõnul on LU küpsised Eestis turuliidrid, nende valduses on kolmandik turust. Tema hinnangul jagavad teist ja kolmandat kohta Kalevi Järle Tootmine ning Läti firma Laima.

Eelmisel nädalal teatas Kalev börsile, et loobub 30 miljoni krooni eest Pärnu maanteel asuva endise peahoone tagasiostuõigusest. Raha suunatakse tootearendusse, müügitegevusse ja uutele turgudele. ?Kui Nõukogude Liit otsa sai ja kõik välismaised tootjad oma toodetega siia lettidele tulid, siis ei maksnud nad selle eest midagi. See, mis meie täna maksame, et saada teiste riikide lettidele, on ränk raha,? rääkis Kruuda.

Kalev peab plaani suurendada tunduvalt müüki Venemaal. Kalevi toodete müük Peterburis ja Moskvas on praegu väga väike, potentsiaali aga on, sest nõukogude aja lõpus läks Venemaale 55 protsenti Kalevi toodangust.

?Meil on hetkel vähemalt kolm korda rohkem ressursse, kui ära kasutame,? ütles Kruuda. Ta täpsustas, et seadmed lubaksid toota aastas 40 000 tonni maiustusi, mullu toodeti aga kõigest 8000 tonni. Kruuda unistus on müüa Venemaale võimalikult palju. Venemaa turg kokku on tema sõnul miljon tonni aastas ja üks protsent sellest on 10 000 tonni ehk veidi rohkem kui Kalevi hetke aasta toodang. Kui suur võiks Kalevi müük lähiajal Venemaale olla, Kruuda ei täpsustanud, sest tal polevat veel kindlaid andmeid, millele toetuda.

Hansabank Marketsi peaanalüütik Urmas Riiel on Kalevi võimalusi prognoosides ettevaatlik. Riieli sõnul on Kalevi ?ansid Venemaal mõõdukad. ?Mida aasta edasi, seda rohkem minetab Kalev oma Venemaale mineku võimalusi,? ütles Riiel. Ta möönis, et aastakümnete eest oli Kalev Venemaal väga tuntud kaubamärk, aga nüüd tuleb üha uusi tegijaid peale. Kui maiustuste turg läheb seal kohalikke ja teisi marke täis, jääb tagasitulijatele järjest vähem ruumi. Riiel on hetkel andnud Kalevi aktsiale hoia-soovituse ja hinnasihiks määranud 40,7 krooni. Reedel lõpetas aktsia kauplemise börsil 41,5 krooni peal.

OÜ Kommivabrik juhataja, Kalevi väikeaktsionär ning eelmisest aastast Maiasmoka-nimeliste kommide ja küpsistega ka Kalevi konkurent Priit Kotkas möönis, et ajalooliselt on Kalev olnud Venemaal väga tugev. ?Täna sõltub see Kalevi turundusinimeste osavusest, kuidas suudetakse omaaegset kuulsust müügivankri ette rakendada, kavalust ja häid oskusi on seal tõesti vaja,? ütles Kotkas.

Äripäeva Venemaa sõsarlehe Delavoi Peterburg peatoimetaja asetäitja Ravil Zagretdinov ütles, et ei ole Kalevi tulekust Peterburi veel midagi kuulnud ning samuti pole ta poelettidel tähele pannud Kalevi tooteid.

Maist tuli Kalevile tagasilöök suhkru hinna tõusu tõttu. Selle aasta jooksul kallineb suhkur nende jaoks 37 miljoni krooni võrra. ?Püüame ka selle üle elada ilma, et tarbijad hinna?oki saaksid ja minema jookseksid,? ütles Kruuda.

Vaatamata raskustele pole Kruudal kavas Kalevit maha müüa. ?Mis ma siis tegema hakkaksin,? küsis ta. ?Täna teen ikkagi veel hommikust õhtuni tööd nii, et veri ninast väljas, jackpot Kalevi juhtimisest peaks saabuma paari aasta pärast,? ütles Kruuda.

Kraft Foods Eesti turundusjuht Martin Mällo rääkis, et Eestisse toovad näiteks vagunisaatjad suurte sumadanidega sisse Venemaa ja Poola letialust ?okolaadi, mille pealt ei maksta mitte mingeid makse.

?Eesti ?okolaaditurg on korrastumata,? kinnitas Mällo. Tegin ise ühes väikepoes Vana-Haapsalu maanteel eksperimendi ja lugesin kokku kõik pisipoes olnud brändid. Sain 62. Ametlikult on Eestis registreeritud ligi 30?40 ?okolaadi kaubamärki. Mällo sõnul võib Eestist kokku lugeda kindlasti üle 300 eri nime ning osasid neist ei oska eestlane isegi mitte hääldada.

Mällo märkis, et ketistumisega peaks letialuse ?okolaadi probleem lõpuks kaduma.

  • Oliver Kruuda, Kalevi juht:
    Minu eesmärk ei ole Kalev börsilt ära viia. Kalevi börsile viimise otsustas 1996. aastal riik, kui ta oma vähemusosaluse rahvale emiteeris.

Tavaliselt öeldakse, et strateegiline investor on see, kellel spekuleerimine välja ei tulnud. Mina selline tüüp ei ole. Ka mul on Kalevi aktsiaid, aga mind nende liikumine ei huvita. Näen, et tööd on vaja palju teha. Õnneks on eestlased agressiivsed ja nad julgevad võtta vastutust. Ja annaks Jumal neile ka õnne, et nad kunagi selle eest tänatud ja makstud saaksid.

Ma ei luba investoritele, et järgmine aasta on oluliselt päikeselisem kui täna. Pigem näen seda, et tulevad väga rasked aastad, kus tuleb end Euroopa Liidus tõestada.

Raske on vähemusaktsionäriga OÜ Milestone, kes kaikaid kodarasse loobib. Hetkel on meil pooleli seitse kohtuasja.

Dividende maksaks aktsionäridele hea meelega, aga praegu on see võimatu, sest oleme väga lühikese aja jooksul investeerinud väga palju raha. Investorid võivad rõõmsad olla, et täna on meil vabariigis tunnustatuim kaubamärk ja uus tehas. Tulevikus loodame aktsionäridele dividende maksta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing