Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Skype värbab Eestist üha uusi IT-spetsialiste

Kristiina Randmaa 09. juuni 2004, 00:00

"Palkame Eestis iga kuu juurde keskmiselt kaks inimest," ütles Skype'i juht ja üks asutajaid Niklas Zennström. Ta märkis, et viimastel kuudel kümmekond eestlast värvanud Skype'i Tallinna meeskond on kasvanud 30 inimeseni, kellest enamik on programmeerijad, sekka ka mõni projektijuht. 22-35aastaste peamiselt meestöötajate õlul on kogu Skype'i tarkvaraarendus. Londoni kontori kümme töötajat tegelevad juhtimise ja turundusega.

Kuigi uute programmeerijate töökuulutused ripuvad Skype'i koduleheküljel, ei tööta Skype Eestis oma nime all, vaid peidab end Rootsis asutatud ettevõtte Joltid alla. Firma kontori asukoht Tallinnas on hoolikalt varjatud, samuti pole võimalik saada kommentaari firma töötajatelt, kes suunavad küsija viisakalt Londonis töötava pressiesindaja jutule.

Zennströmi sõnul ostab Skype Joltidilt teenust. "Mulle tundub, et nii on parem maksude koha pealt."

Zennström sõnas, et kui 1999. aastal eestlastest programmeerijaid palgates oli muu hulgas märksõnaks odavus, siis tänaseks on palgaerinevused võrreldes Lääne-Euroopaga kahanenud. "Kui noored arendajad on Eestis ikka veel odavad, siis kogenud programmeerijad konkureerivad maailmaturul."

Seda tunnistas ka tarkvarafirma Helmes juht Jaan Pillesaar. Tema sõnul on algajate programmeerijate kuupalk Eestis 6000-10 000 krooni, keskmised tegijad saavad 10 000-20 000, tipptegijad 20 000-40 000 krooni.

Kuigi ei ole teada, kuidas Skype'i palgad konkureerivad teiste siinsete IT-firmadega, on märgata tööjõu liikumist, näiteks lahkus üks Helmese töötaja hiljuti Skype'i tööle.

Peagi tekib seni vaid raha välja viinud Skype'ile tuluallikas, sest suvel alustatakse uue teenusega Skype Out, mis võimaldab helistada arvutist nii mobiilidele kui ka tavatelefonidele. Telekomifirmade hirmuks peetav teenus on tasuline, hind pole teada.

Jaan Pillesaar on uue toote suhtes siiski skeptiline, arvates, et Skype jääb alla suurte tegijate rahamassile. "Arvestades, et telefonigigandid arendavad hoogsalt ise sarnaseid teenuseid ja kaitsevad oma turgu viimase veretilgani, siis ei ole eriti tõenäoline, et Skype suudab orgaaniliselt kasutajate arvu kasvatades ja sadu kordi väiksema marketingieelarve abil selles sõjas võita."

Elioni kõneside teenistuse juht Anne Süld ei usu, et interneti kaudu helistamine tooks turul suuri muudatusi. "Läbi interneti kõnede pakkujaid on ka enne olnud ja seni pole nad Eestis suurt kasutajaskonda leidnud," ütles Süld, lisades, et rääkimiseks on siiski mugavam kasutada tavatelefoni.

Skype'i asutajad iseloomustavad eestlastest programmeerijaid kui töönarkomaane, kes ei hooli töötingimustest, vaid sellest, et oleks palju tööd.

"Eestlased on tagasihoidlikud, riskialtid ja tahavad lihtsalt palju tööd teha. Nad ei nõua täiuslikku keskkonda ja kindlust töökoha suhtes," rääkis Skype'i asutaja Niklas Zennström, kes on eestlastega koostööd teinud 1999. aastast alates.

Rootslasi ja teisi lääneeurooplasi kirjeldas ta ülimalt nõudlikena, kes tahavad viienädalast puhkust, maksimaalset turvalisust, aktsiaoptsioone ja autosid, mida võiks pakkuda üks suurfirma, aga mitte alustav ettevõte. "Suhtumine pole väga hea, sest see on liiga kulukas."

Ka kolme eestlasest tipp-programmeerija - Jaan Tallinna, Priit Kasesalu ja Ahti Heinla, kes on kirjutanud everyday.com-i, ülimenuka failivahetusprogrammi KaZaA ja osaliselt ka Skype'i tarkvara - palkasid Zennström ja tema äripartner Janus Friis eelkõige nende töölusti ja võimekuse tõttu. "Minu jaoks on nad maailmaklassi tarkvaraarendajad, absoluutselt parimad oma alal," märgib Zennström. Küsimusele, et miks võimekad noormehed vaid teistele projekte kirjutavad ning ise midagi ette ei võta, vastas ta järgmiselt: "Kui sa oled maailma parim väravavaht, siis sa oma isiklikku meeskonda ju ei tee. Mulle meeldib mõelda, et neile meeldib minuga töötada, sest me moodustame väga hea meeskonna."

Skype on internetitelefon, millega saab tasuta helistada ühest arvutist teise. Et ühendust saada, peab sinul ja su sõbral olema installeeritud arvutis Skype'i tarkvara, mis on tasuta internetis saadaval. Skype töötab nagu suhtlustarkvara MSN - arvutekraanil näed sa kasti, milles on su tuttavate nimekiri, kes samuti on Skype'i kasutajad. Et teha kõne, pead sa koos oma sõbraga olema samal ajal Skype'is. Kõneks peab kasutama mikrofoni ja kõrvaklappe.

Skype'i asutasid veidi vähem kui aasta tagasi taanlane Janus Friis ja rootslane Niklas Zennström, kes olid ka kurikuulsa failivahetusprogrammi KaZaA tegijad.

Praegu juba 6 miljonit kasutajat koondavat Skype'i on korduvalt üritatud ära osta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing