?veitsi firma trükib meile ID-?kuld?kaarte

Äripäev ei usu, et kahjulikust lepingust Trüb Baltic ASiga on võimalik vabaneda ilma veelgi suuremaid kahjusid kandmata. Ent kui lepingu tähtaeg täis jookseb, siis tuleks Trübi teenetest loobuda.

Väliselt oli kõik justkui korras. Riik ? tollal oli siseminister isamaaliitlane Tarmo Loodus ? otsustas ID-kaarte ise mitte trükkida, vaid teenus sisse osta. Mis seal?s ikka. Korraldati riigihange, selle võitis Trüb, mis juba tegutses Eestis (trükkis Hansapangale ja Nordeale pangakaarte).

Kuid innovaatilise Eesti kuvandile tuli lõivu maksta. Ühe ID-kaardi maksumus tuli krõbe, 220 krooni tükk, kuna Trüb suutis vajaminevad uued seadmed, umbes 130 miljonit krooni, hinda sisse suruda. Algul oli seadmete väidetavalt kõrge hind üks argumente, miks riik seadmeid ise ei ostnud, kuigi rahalist vahet ju polnuks, sest riik maksis seadmed ikka ise kinni. Nüüdseks on selgunud, et hind oli ka üles blufitud: tegelik investeering koos seadmetega oli 35 miljonit krooni, nagu võib lugeda Trübi enda 2001. aasta aruandest. Aga Trüb sai suurtellimuse kätte, ja riik ning ID-kaardi omanikud maksid seega üle saja miljoni heast peast. Noorukesel, aga tegutsemistahtelisel Eesti riigil nappis taustateadmisi, mida Trüb ei häbenenud ära kasutada. On amoraalne jätta kollanokale alles tema raha, nendib üks Murphy seadustest.

Trübi käibest moodustab ID-kaartide tootmine 90 protsenti, ja pangakaardid vaid ülejäänud kümnendiku. Arvestades, et Trübis valmistatakse pangakaarte kolm korda rohkem kui ID-kaarte, on hinnaskaala vägagi paigast ära. Tundub tõenäoline, et pangakaarte vorbib firma nö õige hinnaga, aga riigi tellitud ID-kaardid on puhas raha. Võrdluseks: pangakaart maksab kliendile keskeltläbi 30 krooni.

Vastuväide võib olla, et ID-kaart peab olema väga turvaline ? sellest ka kõrge hind ?, kuna esialgselt mõeldi talle anda palju funktsioone; kuni selleni, et ID-kaart jääb tulevikus ainsaks kaardiks rahatasku vahele. Pole Trübi süü, et suurejoonelised kavad ei ole (veel) realiseerunud, ent siiski võiks retooriliselt küsida, kas odavam pangakaart on siis ka automaatselt vähem turvaline.

Riik on saanud ID-kaardiga tubli õppetunni, kuid ei taha seda tunnistada. Toona riigihanget korraldanud ametnik ei mäleta täna enam seadmeid puudutavat lepingu osa, ehkki üle 300 miljoni kroonine riigihange pole ometi igapäevane asi.

Optimismi ei sisenda ka tulevik: alates juuli keskpaigast valmistab Trüb autoregistrikeskusele neli aastat juhilube. Selles keskuses on aset leidnud palju skandaale.

Kas konkreetsel juhul ei või juhtuda sama nagu auto numbrimärkidega, mille ?omahind? oli ühest firmast, meie kohalikust trübist, tellituna kolm korda kõrgem kui teisest?

Tõsi, juhilubade hind tundub madalam ? võimalik, et seniste liinide kasutamise tõttu. Ent iga ebaõnnestunud riigihankega peaks ju riigil kogemusi lisanduma, et uusi hankeid tulevikus paremini teha.

Autor: ÄP