Dramaatiliselt klassikaline aastanäitus

?Näitust vaadates olen siiski üllatunud, et meie autorid eelistavad jääda dramaatilisema ja klassikalisema koloriidi juurde. Näib, et ülivõrdes epiteedid ja helge värvilõõsk on eesti temperamendile kaugevõitu. Teemade sisus on samuti ülekaalus tõsised, pigem kurvameelsed ja romantilised, kui rõõmu ja lusti täis tööd. Eesti tekstiilikunstnik on analüüsiv, juurdlev, ümbritsevat tähelepanelikult eemalt jälgiv leidlik tüüp, ehk liigagi hea maitsega ja kaine mõistusega töötegija. Ühtpidi materjalis maa peal kinni olles, aga teisalt ? perfektselt tehnikaid vallates vaba koos kaunilt väljendatud mõtetega kõrgustes hõljuma,? arutleb aastanäituse korraldaja Katrin Pere, kelle lemmiktöö sellel väljapanekul on Aune Taamali ?Ingliaeg?. Pere tõstab esile veel Eve Selisaare monumentaalse lihtsusega rabavat taiest ?Küps armastus?, milles ei ole mingit suhestumist töö nimega, ?kuni ühtäkki mõistad, et selline küps armastus võikski olla.? Miralda Pajumaa perfektsed gobeläänvaibad vaibad on peenetundelise loodusenägija ja -tundja kingitus tõttavale vaatajale, kes ise ehk ei märkagi lihtsat ja karmi ilu enda ümber, arutleb korraldaja.

Silmapaistvate töödega esinevad 2003. aasta tekstiilikunstnikuks pärjatud Mare Kelpman (kelle uudse tehnoloogiaga kangad on juba mõnda aega laiendanud tekstiilikunsti mõistet), Piret Valk, Maasike Maasik, Ülle Raadik, Tarmo Mäesalu, Kadi Pajupuu, Tiina Puhkan, Ülle Saatmäe jpt.

Näituse kujundasid Terje Kallast ja Urmas Luure, graafilise disaini kavandas Indrek Mikk.

Autor: Tiina Kolk