Oma huve ELis saavad kaitsta vaid ettevõtjad ise

Eesti ettevõtetel on ELis mitmeid konkurentsieeliseid. Need on eelkõige ettevõtete tulumaksuvabastus, madalamad tootmiskulud ja paindlikum tööturg. Edu võib osutuda aga lühiajaliseks, kui ettevõtjad ei astu samme saavutatu kaitsmiseks.

Mis ühendab Saksamaa kantsler Gerhard Schröderit, Prantsusmaa president Jacques Chirac?i, Rootsi peaminister Göran Perssoni ning Soome peaminister Matti Vanhaneni? See on hirm, et kõrgetele maksudele üles ehitatud sotsiaalkaitse süsteemid sunnivad ettevõtjaid lahkuma soodsama investeerimiskliimaga ELi liikmesriikidesse. Eesti ettevõtjatel ei maksa luua illusioone, et meie poliitikutel jätkub jõudu seista pikaajaliselt vastu Euroopa suurriikide püüdlustele uute liikmesriikide konkurentsieeliste kärpimiseks.

Täna töötatakse umbes 70% ettevõtlust puudutavatest õigusaktidest välja Brüsselis ning see proportsioon paraku kasvab. See on lõiv, mida tuleb maksta kauplemisloa eest ühtsel turul. Eesti poliitikute seatud eesmärki bürokraatlike regulatsioonide vähendamiseks võib pidada naiivseks. Protsess toimub pigem vastupidi: 10 uue liikmesriigi lisandumisega kasvab ka reguleerimist vajavate probleemide hulk. Vanad liikmesriigid nõuavad ühtsel turul võrdseid konkurentsitingimusi, mis tähendab survet maksusüsteemile ja ettevõtluskeskkonnale. Eesti tööandjate huve Eestis kaitseb Eesti Tööandjate Keskliit. Meie ametlikud läbirääkimispartnerid ettevõtluse-, sotsiaal- ja hariduspoliitika valdkonnas on valitsus ning Eesti Ametiühingute Keskliit. Oleme ainus ettevõtlusorganisatsioon, kelle katusorganisatsiooniks on Euroopa suurim ettevõtlusorganisatsioon: 16 miljonit Euroopa riikide tööandjat ühendav UNICE, mis on tööandjate poolne ametlik läbirääkimispartner ELi institutsioonidele ja Euroopa ametiühingute keskorganisatsioonile ETUC. Lisaks UNICE mitmesugustele komisjonidele on Eesti tööandjate esindajad nimetatud ka mitmetesse Euroopa Komisjoni nõuandvatesse organitesse.

Tööandjate Keskliit on otsustanud oluliselt suurendada oma ressursse kaitsmaks Eesti ettevõtete huve Euroopas. Selleks teeme suuremaid jõupingutusi nii Toompeal kui Brüsselis. 31. mail leppisime peaministriga kokku ELi alase infovahetuse põhimõtetes. Riigikantselei edastab Tööandjate Keskliidule igapäevaselt kõik Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud õigusaktide algatused: direktiivid, määrused, otsused, soovitused ja teatised. Tööandjate Keskliit aga kohustub andma oma seisukoha edastatud algatuste kohta 3 nädala jooksul algatuse saabumisest. Meie ülesanne on saadud info ettevõtetele lahti mõtestada ning kujundada liikmete arvamuste põhjal tööandjate ühine seisukoht.

Kui siseriiklikult oli ettevõtjatel võimalik oma huvide eest seista isiklikke kontakte kasutades, siis Brüsselis pääsevad ametniku jutule vaid tunnustatud organisatsioonid. Euroopa ettevõtjad on seda mõistnud ning juba täna tegutseb Brüsselis rohkem professionaalseid asjaajajaid ja lobiste kui euroametnikke. Sama rada tuleb jalge alla võtta ka Eesti tööandjatel. Selge, et otsustusprotsesse distantsilt mõjutada ei saa ? lisaks ametlikule infole tuleb teada ka telgitaguseid, koalitsioonide loomiseks olla õigel ajal õiges kohtas. Seepärast oleme otsustanud järgmisest aastast luua Eesti tööandjate esinduse Brüsselis, mille ülesanneteks on mõjutada otsustusprotsesse, edastada ülevaateid ELi ettevõtluspoliitikas toimuvast ning analüüsida tagasisidet liikmetelt.

Täna esindab Eesti Tööandjate Keskliit oma 30 alaliidu kaudu 1500 tööandja huve, kes annavad tööd 150 000 töövõtjale (ca 1/3 erasektoris hõivatutest). Need on ettevõtjad, kes soodsa ettevõtluskliima säilimise huvides on saanud aru vajadusest investeerida ettevõtjate esindusorganisatsioonidesse. Nad teevad seda hoolimata sellest, et nende panuse tulemusena saavad tulu ka mitteorganiseerunud ettevõtjad. Kuid ainult nende panusest võib uutes tingimustes jääda väheseks: 50 mln krooni, mida paar tuhat ettevõtjat panustavad ca 40 ettevõtluse alaliitu, ei ole kindlasti piisav ressurss kaitsmaks kogu Eesti majanduse huve. See on vaid tühine protsent majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tegevuskuludest!

Tööandjate Keskliit peab oluliseks, et enamus Eestis tegutsevaid tööandjaid kuuluks oma tegevusvaldkonna alaliitu või keskliitu, et toetada Eesti ettevõtluskeskkonna kaitsmist. Ressursse ühendades on iga ettevõtja panusel keskpikas perspektiivis hindamatu kaal. Majanduse globaliseerumine vähendab üksikettevõtja võimalusi oma huvide eest ise seista.