Sundüürnikud vabal üüriturul

Nende seaduste muudatustega tunnistatakse kehtetuks seni elamuseaduses kehtinud sätted, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus kehtestada oma haldusterritooriumil asuvatele Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse §-s 121 sätestatud eluruumidele (tagastatud eluruumid) üüri piirmäärad. Üüri piirmäära kehtetuks tunnistamisest tulenev üüri tõstmine ning selle vaidlustamine toimub võlaõigusseaduses sätestatud tähtaegadel ja korras.

Omandireformi aluste seaduse kohaselt loetakse elamu tagastamisel kehtiv üürileping kehtivaks kolmeks aastaks, alates elamu omandiõiguse üleminekust õigustatud subjektile. Tähtaja möödumisel pikeneb üürileping veel viieks aastaks. Pärast kaheksa aasta möödumist saab üürilepingut pikendada üksnes elamuseaduse §-i 32 ja §-i 33 alusel, mille järgi on lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud üürnikul eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseks.

Üüri piirmäära vabaks laskmine ei muuda hetkega midagi ? ühtegi sundüürnikku ei saa korterist välja tõsta ega kedagi sundida tasuma kohe kõrgemat üüri. Näiteks Tartus, kus üüripiirmäära pole, ei ole üür ülemääraseks tõusnud. Tagastatud eluruumi üürileping on tähtajaline ja võlaõigusseaduse järgi ei ole seda võimalik ühepoolselt muuta. Üüri saab perioodiliselt mitte rohkem kui kord aastas suurendada juhul, kui üürileping on sõlmitud vähemalt kolmeks aastaks ja üüri tõstmise ulatus või selle arvestamise alus on täpselt määratud. Seetõttu ei saa üüri piirmäära kaotamine põhjustada kohe üüritaseme tõusu. Üürnikku kaitseb ka eluruumi üüri ülemäärase suuruse eest võlaõigusseadus.

Seadusemuudatus, mis peaks kehtima hakkama 1. septembril, kaotab eraomandi valdamist kitsendanud piirangu. Kuigi seadusemuudatus presidendi heakskiitu esimesel katsel ei saanud, on seaduse vastuvõtmine möödapääsmatu, sest enamik sundüürilepingutega koormatud maju on rahapuuduse ning ebapiisava hooldamise tagajärjel üsna halvas olukorras. Seni olid tagastatud eluruumide omanikud pandud olukorda, kus nad täitsid riigi rolli pakkuda turu keskmisest soodsamaid üüritingimusi sundüürnikele. Suurt tulubaasi kasvu ei saa seaduse jõustumise hetkest omanikud veel loota, sest alles 8aastase sundüürilepingu perioodi möödumisel tekib neil tõenäoliselt esimene võimalus asuda üürnikega võrdväärsesse läbirääkimisse üüritaseme muutmiseks.

Kohalike omavalitsuste ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel on sundüürnikke 7200 leibkonda, neist 2830 vajab eluasemeprobleemi lahendamiseks riigi või omavalitsuste abi. Kui üürnikule tundub, et talle on üürilepingu tõlgendamisega liiga tehtud, on tal võimalus pöörduda esmalt kohaliku omavalitsuse asutatud üürivaidluskomisjoni poole. See lahendab üürilepingust tuleneva vaidluse kohtueelselt, tagades kohtuotsusega jõult võrdväärse otsuse opera-tiivsema vastuvõtmise. Tallinnas on üürikomisjon asutatud Tallinna elamumajandusameti koosseisus.

Üüripiirmäära kaotamine kergitab üüritaset pikemas perspektiivis. Millal ja kuidas on võimalik tagastatud eluruumi omanikul üüri muuta, sõltub sundüürilepingutest.

Autor: Härmo Haljaste