Puhas pind ja õige krunt hoiab plaadid seinas

Marek Allmägi 14. juuli 2004, 00:00

Peab teadma, kas on tegemist sise-, välis-, köetavate, märgade või kiirelt koormatavate pindadega. Enne plaatimist peab kindlasti kontrollima aluspinna puhtust ja stabiilsust, augud ning praod tuleb täita. Head naket on võimalik saavutada erinevate nakkekruntide ja niiskustõketega. Imavaid pindu saab kruntida spetsiaalse nakkekrundi ja niiskustõkkega, mis jätab aluspinnad hingavaks. Sel juhul jäävad boorid avatuks, kilekihti ei teki, seega saab võimalik niiskus aluspinnast välja hingata, ilma et kangutaks lahti terve viimistletud pinna.

Tihedad mitteimavad pinnad tuleb katta nendele pindadele mõeldud nakkekrundiga, mis tagab hea nakke isegi vanal glasuurpinnal ja klaasil, kuna sisaldab kvartsliiva. Väga märjad pinnad peab katma veetõkkemastiksiga, mis on vajalik selleks, et kaitsta aluspinda ja konstruktsioone liigse niiskuse ja vee eest. Kui on tegemist koridoride ja treppidega, kus on vaja ruume võimalikult kiiresti kasutada, sobib kiirkivistuv plaatimissegu. Köögis kraanikausitagust ja kappide vahelist ala võiks plaatida elastse kasutusvalmis plaadiliimiga, mille heaks omaduseks on just kasutusvalmidus, elastsus ning pikk korrigeerimisaeg algajate puhul.

Kui keraamilise plaadiga kaetavate sanitaarruumide vaheseinad ehitatakse kipsplaatidest, tuleks silmas pidada, et ühekihilise vooderduse puhul oleks aluskarkasside vaheline samm 400 mm ja niisketesse ruumidesse saaks kindlasti niiskuskindlam kipsplaat, mis omakorda tuleb katta veetõkkemastiksiga.

Seinte välis- ja sisenurgad, samuti põranda/seina liitevuugid tuleb katta hüdroisolatsioonlindiga. Üks võimalus on vaheseinad ja seinavooderdused teha veekindlast materjalist. Sanitaarruumides on soovitav valida elastne plaatimissegu või siis lisada elastifiksaatorit mitteelastsele plaatimissegule. Elastsus on vajalik ja soovitav ka põrandakütte puhul, samuti teistes probleemsetes kohtades, kus on tegemist niiskuse ning suurte temperatuurikõikumistega.

Pärast plaatimist ollakse valiku ees, milline vuugitäide valida. Värvid on seotud inimese emotsioonidega ja ümbritseva sisekujundusega, peale selle on oluline valida, milliste omadustega peaks olema plaatimismaterjal. Normaalse niiskusastmega ja mitteköetavatel pindadel sobivad kõik, aga probleemsetele pindadele tuleb valida elastifitseeritud vuugitäide või segada tavaline vuugitäide elastifikaatoriga.

Vuukide laiuse määrab plaadi suurus. Näiteks 10x10 mm plaadi puhul võiks vuuk olla 3 mm, 15x15 mm plaadi puhul 4 mm ning 30x30 mm plaadi puhul vähemalt 8 mm. Põranda/seina ja sein/seina liitevuugid tuleb täita sanitaarsilikooniga, samuti deformatsioonivuugid ja liitevuugid sanitaarseadmetega. Silikooni värvus peaks vastama vuugitäite värvusele.

Lisaks tavalistele ja elastsetele vuugitäidetele on olemas isevalguv vuugitäide, mida kasutatakse väga laiade või siis murtud servaga looduslike kiviplaatide puhul, kus vuugilaius võib ulatuda 5-50 millimeetrini.

Plaaditud pindu ei tohiks intensiivsete pesuvahenditega puhastada mitte varem kui nädala pärast, kuna erinevad kemikaalid võivad muuta hoolikalt valitud vuugitäite värvust. Aeg on oluline ka intensiivse veega kokkupuutuvatel pindadel. Kannatage nädal, et tsemendibaasil mördid saaksid korralikult kivistuda ja ärge unustage spetsiaalseid puhastus- ning hooldusvahendeid, nende abil säilivad vastremonditud ruumid veel kaua ilusad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing