Tere tulemast asjatundmatuse ajastusse

Bradford DeLong 21. juuli 2004, 00:00

Selle kohta, mis järgmise põlvkonna jooksul maailmas intressimääradega juhtub, on olemas kaks täiesti vastandlikku stsenaariumi.

Need, kes prognoosivad üldiselt madalaid intressimäärasid, osutavad kiirele tööviljakuse ja potentsiaalse tootlikkuse kasvule maailmamajanduses.

Selle seisukoha järgi ei saa keskpankade põhiprobleemiks mitte nõudluse piiramine, vaid selle ergutamine, kui see potentsiaalist maha jääb. Nad osutavad, et suurimad keskpangad ? Föderaalreserv, Euroopa Keskpank ja Jaapani Pank ? on oma inflatsioonivastase usaldusväärsuse nii kindlale põhjale rajanud, et inflatsiooni riskipreemia on intressimääradest välja pigistatud.

Madalatesse intressimääradesse uskujad rõhutavad ka muutusi tulu jagunemises USAs, mis on tööjõult nihkunud rohkem kapitali suunas. See on ettevõtetele andnud suuremad võimalused finantseerida investeeringuid ettevõttesiseselt ja vähendanud sõltumist kapitaliturgudest.

Osutatakse kiirele tehnoloogilisele progressile, mis on võimendanud uute ja vanade kapitalimahutuste tootlikkust. Väidetakse, et majanduse tugeva konkurentsi taustal näeme me järgmise põlvkonna jooksul kõrgeid varade hindu ja madalaid intressimäärasid kogu maailmas.

Need, kes prognoosivad kõrgeid intressimäärasid, osutavad aga USA madalatele hoiusetasemetele, Euroopa demograafilisest koormast tingitud suurtele kulutustele ning pidevas eelarvedefitsiidis ja ebakindla fiskaalpoliitikaga saamatutele valitsustele.

Nad mainivad ka investeerimisvõimalusi tekkivatel turgudel ja näitavad, et kui Hiina ja India oma rajal püsivad, siis kahekordistub nende majanduste osakaal maailmas umbes järgmise kümnendi jooksul.

Selle stsenaariumi kohaselt suunduvad võlakirjade hinnad oluliselt allapoole ? nagu ka kinnisvarahinnad Californias, New Yorkis ja Londonis.

Mida peavad majandusteadlased siis tegema? Nad võivad tsiteerida J. P. Morganit, kelle standardvastus küsimustele aktsia- ja võlakirjahindade ning intressimäärade kohta oli lihtsalt: ?Turg kõigub.?

Teiseks võimaluseks on meenutada Rudi Dornbuschi, kes arvas, et majandusteadlased, kes prognoosivad intressimäärasid majanduse põhialuste põhjal, on rumalad, kuna need on komplekssed ja ebastabiilsed, muutudes äkki ja olulisel määral. Dornbusch hoiatas, et isegi kui majandusteadlane põhialuseid õigesti mõistab, ei tähenda see seda, et turud neid mõistaksid. Intressimäärade prognoosimisel ei tegeleta põhialuste uurimise, vaid ennustamisega, mida keskmine turuarvamus võiks põhialusteks pidada.

Ma ennustan, et intressimäärad maailmas on järgmise põlvkonna jooksul kõrged.

Argumendid madalate intressimäärade poolt nõuavad valitsuste kompetentsuse sellist taset, mis on ebatõenäoline, arvestades poliitiliste parteide praegusi positsioone ja eelarvepoliitikat kujundavate institutsioonide olemasolevat struktuuri. Ma loodan, et mind üllatatakse. Ma loodan näha, et Lääne-Euroopa ja USA valitsused asuvad oma kohustusi täitma ja viivad ellu mõistlikku ja püsivat eelarvepoliitikat. See aga on minu lootus, mitte prognoos.

© Project Syndicate

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing